"Õpilase ebameeldiva käitumise taga on alati põhjus. Mingil põhjusel ta ei soovi tunnis osaleda ja hakkab tundi segama. Keerulisemad on need tunnisegajad, kes telefoni kaudu kutsuvad üles teisi õpilasi tundi segama või teevad üleskutse, et lähme WC-sse ja hakkame seal veipima. Organiseeritud tunnisegamine on palju levinum, ja see rikub tunni- ja koolikorda. Nad teavad, et neil on suur kamp, kellega koos nad tundi rikuvad," ütles Tallinna kunstigümnaasiumi direktor Mari-Liis Sults.

Põhjus võib olla selles, et kodus oli halb hommik või halb nädalavahetus, kooli garderoobis jõudis keegi juba midagi nõmedat öelda või siis tõesti on tund igav ja õpetaja väsinud, mida kevadeti võib Sultsi sõnul ette tulla. "Teemad on läbi võetud, aga tunnid veel toimuvad, iga päev ei saa teha mingit toredust ja minna kuskile ekskursioonile."

Sults tõi välja, et tahetakse, et kool teeks kõik korda, aga seaduse järgi on koolil õigus ainult rääkida. "Õpilase võib ka kauemaks kooli jätta, aga see tähendab õpetajale ja koolile lisatööd, sest me ei saa õpilast üksinda laudu ja toole koristama või õue riisuma jätta."

Kui õpilane kauemaks kooli jätta, peab kool ka tagama, et õpilast hiljem sellepärast ei kiusataks. "Kõige viimasem meede on, et õpilase võib koolist eemaldada, aga see on kindla ajaraamiga, kümme päeva poolaastas ning pärast peame ikkagi tagama, et õpilane saavutaks õpitulemused. See aga on õpetajale jälle lisatöö," tõi Sults välja.

Vestlus on väga tugev vorm, mida kasutada. "Aga kuna koolis on praegu kahjuks väga palju kvalifikatsioonile mittevastavaid õpetajaid, ja ka teised õpetajad on väsinud nendest jamadest, siis me ei pea enam kvaliteetseid vestlusi. Kui midagi juhtub, me kutsume vanema välja ja kui see vanem tuleb juba neljandat korda, on tal ka juba piinlik ja ta hakkab ise ka kodus ehk midagi tegema, et ei peaks enam lapse pärast kooli tulema. Ütleb lapsele näiteks, et annan sulle raha, kui sul kuu aega ei ole ühtegi märkust. "

Sults on kogenud, et mida tihedamini vanemad kooli kutsutakse, seda vähem ta tahab sinna tulla ja hakkab lõpuks kodus lapse käitumist reguleerima.

Nende koolis on välja töötatud lapsevanemate kirjadele vastamise juhend, kus on välja toodud sõnad ja laused, mida mitte kasutada märkust kirjutades. Näiteks ei tohiks märkuses kirjutada sõnu ikka, jälle, kogu aeg.

"Vanemat tuleb toetada, mitte püüda lapsest koolis lahti saada. Kohe ju midagi ei muutu, käitumise muutumine võtab aega kuu või kaks, peame lapsele andma uue võimaluse. Räägime, jälgime ta käitumist. Kõige keerulisem võib-olla ongi teised lapsevanemad. Me näiteks saadame ka teistele lapsevanematele infot, see on andmekaitsega kooskõlas, et me vestlesime vanematega, meil on plaan, nüüd ootame kuu aega. Kommunikatsioon teiste lapsevanematega on ka hästi oluline."

Kui on väga keerulised olukorrad, keelatud ained või esemed koolis, siis teavitab kool ka noorsoopolitseid. Kui laps ei käi koolis või tuleb kooli, aga tundides ei käi, siis lastekaitset.

Koolil on see piirang, et kool saab õpilast püüda mõjutada vaid kümmet tüüpi vestlusega, et panna õpilane tööle. Kui vanem kooli vestlusele ei tule, kaasatakse lastekaitse.

Kunstigümnaasiumis kasutatakse igapäevaselt Teamsi keskkonda, kuhu on loodud SOS-kanal. "Kohe, kui mingi jama on, saab õpetaja sinna kirjutada ilma mingi hirmu või häbita, et klassis 304 õpilane segab tundi ning kohe keegi tugispetsialistidest või juhtkonnast reageerib ja võtab selle õpilase klassist ära," tõi Sults välja.

"Enne kui laps jõuab koju, kirjutame meie lapsevanematele ette teate, et täna juhtus selline asi. Kui tahate vestelda või kohtuda, siis kohtume. Ehk siis vanem teab juba neutraalset lugu, enne kui laps koju tuleb ja räägib emotsionaalse asja. Vanem otsustab, kas ta soovib kohtuda või mitte," ütles Sults. "Niimoodi saamegi rahulikku õhkkonda hoida, ise koolijuhtidena olukordade lahendamist juhtida ja ennetada vastandumisi just lapsevanematega."