"Mina tulin Eesti Televisiooni tööle 1976. aastal," ütles televisiooni kirjakunstnik Peeter Urtson, kelle tööks oli kujundada analoogtelevisiooni-aegsete saadete algustiitred.

"Esimene tiiter oli saatele "Kuldking", mis rääkis vanapaaridest. Proovitöö sobis ja nii minu televisioonikarjäär algas. Tol ajal polnud muid võimalusi, sest arvuteid polnud ja kõik saadete algustiitrid tuli teha käsitsi," meenutas ta.

Urtsoni sõnul oli kunstniku ülesanne tiitreid tegema hakates kindlasti saatetegijatelt ka uurida, mis saatega tegemist on, mis on saate sisu. "Kirjakunstnik pidi valima vastava šrifti ehk kirjastiili, mis seda saadet kõige paremini iseloomustab," nentis kunstnik.

Kõigepealt valmis kavand hariliku pliiatsiga. Oma töös kasutas kunstnik palju ka kirjasulge ja guaššvärve.

"Kõige esimese kirjakunstikogemuse sain ma Tartu kunstikoolist. Pärast seda tulin Tallinnasse tööle ja olin riikliku raamatukogu kunstnik, kujundasin brošüüre. Meie üks kõige parem kalligraaf Villu Toots tuli minu töid vaatama, tal oli kirjakunstikool. Küsisin, kas saaksin ka sinna tulla ja sain kohe teisele kursusele. Kool kestis kokku kolm aastat," meenutas Urtson.

Urtsoni sõnul on igal kirjal oma iseloom. "Kalligraafia on peen kunst," tõdes ta.

1980. aastatel tulid aga arvutid ning televisiooni kirjakunstnike amet kadus.

Kunstniku käe all valmis otse stuudios "Terevisiooni" saate algustiiter mustal põhjal ja kollaste tähtedega.

Eesti Televisiooni 70. sünnipäeva puhul on Pärnu muuseumis alates 4. juunist avatud näitus "Kirjakunst teleekraanil", mis pakub ainulaadse võimaluse heita pilk kalligraafia ja televisiooni ristumiskohale.