"Tallinna kaubamaja eellooks võib pidada Hansa aega, kui Tallinn oli kaubalinn ja kaupmeeste linn. Uuemasse aega hüpates tekkisid 19. sajandil vanalinna külje alla mitu suurt turuplatsi. Estonia taha tekkis uus turg, juba varem oli tekkinud Viru väljaku äärde Ene turg," ütles ajaloolane Jaak Juske "Ringvaates". "See kant on ajas päris palju muutunud."

1944. aasta märtsis põles kogu piirkond praktiliselt maatasa. 1955. aastal löödi kopp maha ja algas Tallinna kaubamaja ehitus. "Elu hakkas minema vaikselt paremaks, sest Stalin oli surnud, tulid natuke leebemad ajad. Algamas olid meeletud ja vallatud 1960. aastad."

Kaubamaja projekt telliti Leningradist ehk praegusest Peterburist. Ehitus kestis viis aastat. "Toona tulid kõik riiklikud objektid avada mingiks oluliseks tähtpäevaks. 1960. aasta 21. juuli oli ENSV 20. aastapäev, samal ajal avati pidulikult ka laulukaar ja toimus laulupidu. See kõik on üks hetk ajas. Kaubamaja oli plaanis avada 20. juulil, aga kuna kohale tuli tohutu mass inimesi, kaubamaja tol päeval ei avatudki."

Kaubamaja avati vaikselt päev hiljem, 21. juulil. "Uksed tehti lahti ja poes polnud esialgu peaaegu ühtegi inimest. Ka kaubamaja avamise lugu on omaette põnev," tõdes Juske.

Kaubamaja oli kaasaegne hoone keskväljaku ääres ja kujunes terves Nõukogude Liidus eesrindlikumaks kaubanduskeskuseks. "Eesti NSV oli ikkagi Nõukogude Liidu läänepoolseim liiduvabariik ja seda peetigi Nõukogude Liidu lääneks. Kui tuua konkreetne näide, mille poolest Tallinna kaubamaja sai toona väga kaasaegseks, oli see, et poes oli esimesena iseteenindus. Kaupa ei müüdud mitte letist, vaid seda sai ise vaadata ja proovida" tõi Juske välja.

Kaubamaja B-korpus avati alles 1973. aastal. "Ka Viru keskus on täna suuresti ju osa Tallinna kaubamajast."

Täna on kasvanud peale juba terve põlvkond noori, kes ei mäleta, et Viru keskuse asemel oli veel selle sajandi alguses suur lage ala, kust sõitsid välja marsruuttaksod. Viru hotell avati 1972. aastal," sõnas Juske. "Viru keskus, mis ehitati hotelli külge, avati 2004. aastal. See on mälestusmärk omast ajast."

Kui ei oleks olnud suuri kollapseid, sõdu ja pommitamisi, oleks Tallinna linna areng olnud võib-olla aeglasem, aga loomulikum. "Nõukogude ajal, kui riik midagi otsustas, siis tuli teha. Ja kuna polnud ka seda häirivat eraomandit, saigi tõmmata võimsad uued sihid ja rajada toonast nõukogudeaegset linnaruumi," tõdes Juske.

Peagi lammutamisele mineva projekteerijate maja asemel oli kunagi pärast sõda hoopis Tallinna riiklik tsirkus.

"See ongi Tallinna eripära, et iga ajastu, iga stiil, iga võim on jätnud siia oma jälje. Tallinn on katkestuste linn, arhitektuurset tervikut siin ümber ju ei ole," sõnas Juske.