"Inimkeha hakkab kohe ise haava puhastama. Tulevad ilusad rakud, mis puhastavad haava ja rakud, mis peatavad verejooksu. Haava tekkimisel juba see protsess toimib," selgitas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse õppetooli juhtivlektor Ljudmila Linnik.

Kõigepealt tuleb haav puhastada ja selleks võiks kodus olla marlitampoon ehk marlitutik. "Ei ole vaja mingit desinfitseerivat ainet, vaid puhas vesi. Puhastamiseks sobib tavaline kraanivesi või pudelivesi, mis parasjagu käepärast on. Panen haavale marlitutiku ja hoian õrnalt peal. See peatab verejooksu, sest verejooks tuleb peatada. Kui marlitutikuid pole, siis kasutada puhast lappi. Esimene liigutus, ma puhastan haava ümbruse ja siis puhastan haava seest," tõi Linnik välja.

Kui haavale pandud tutik saab veriseks, siis seda haava pealt ära võtta ei tohi, vaid vajadusel lisada tutikuid juurde. "Kui ma võtan verise tutiku haava pealt ära, võib see haava kahjustada. Kui ma näen, et ka teine ja kolmas tutik saavad veriseks, on vaja rõhksidet. Rõhksideme teeme just haava kohale, et sulgeda just see veresoon, mis selles kohas on, mitte ei kasuta žgutti," juhendas Linnik. "Kui kodus verejooksu peatada ei saa, tuleb minna EMO-sse."

Kui midagi juhtub õues, näiteks aiamaal, kus on sõnnikut, tolmu, väikeseid kivikesi, oleme kokku puutunud pinnaveega, siis Linniku sõnul on vaja teha teetanussüst, kui vaktsineerimisest on möödunud üle viie aasta. "Must haav vajab arstiabi."

Kindlasti tuleb haav plaastriga katta. "Selleks et paraneda, ei vaja haav õhku. Haav vajab niiskust ja selleks on plaastrit vaja. Silikoonpinnaga plaaster võib olla haaval nädal aega, ilma et seda peaks vahetama. Tavaline plaaster kipub kuivama ja seda on vaja üle päeva vahetada. Haav ei taha, et keegi seda kogu aeg puudutaks," nentis Linnik.