Mart Sander: sügavad puudujäägid kultuuriloos teevad meid rumalaks ja sulgevad uksi
Mart Sander sõnas "Vikerhommikus", et sügavate puudujääkide tõttu kultuuriloo õpetamises, on Eesti noored võrreldes välisriikide noortega enda üldkultuuriliste teadmiste poolest märgatavalt kehvemas olukorras.
Mart Sanderi sõnul on Eesti hariduses suur puudujääk kultuuriloo õpetamises, eriti just usundiloos. See lõikab nende elust välja aga suure osa maailma kultuurist ja kunstist, mis on just väga suures osas religioosse sisuga. "Kunstiüliõpilased ei oska lugeda teatud sõnumeid kunstis, nad ei saa pihta, mida on kujutatud ja miks on nii kujutatud. Kui seda koodi ei tunne, siis väga suur osa Euroopa ja maailma kunstist jääbki sulle lukku," sõnas Sander.
"Sa vaatad ainult visuaalset pilti, aga kogu see lugu jääb kurtidele kõrvadele. See on meil suurem probleem kui väga paljudes muudes kohtades maailmas, sest me ei räägi, et inimene peab olema religioosne või peab olema käinud pühapäevakoolis. See ei ole oluline," märkis ta.
Sanderi sõnul on Eesti selles arvestuses nii mitmetestki riikidest maas. "Tavalise teismelise teadlikkus mingites riikides, mida me oleme harjunud pidama rumalamateks, näiteks Ameerikas, on nendest asjadest kindlasti tunduvalt kõrgem, sest see on üldkultuuriline taust, mis peaks imbuma inimesse elust," sõnas ta.
Kui aga hakata rääkima sellest, et koolides võiks seda kõike õpetada, on Sanderi sõnul vastuseis suur. "Ma arvan, et asi on selles põlvkonnas, kes 30 aastat tagasi oli väga jonnakalt kinni selles, kui uhkelt vaba on eestlane omas rumaluses. Iga kord, kui tuleb küsimus, kas hakata koolides midagi õpetama, siis on seda kisa ja kräunumist palju. Mina annan sisuliselt Euroopa kultuuriloo ainet ja sisuliselt pean mina tegema kogu seda tegemata tööd, mis tuleneb sellest, et noortel on puudunud pühapäevakool, on puudunud usundite õpetus ja sa pead neile rääkima a-st ja b-st, mis toimub nendel maalidel või muusikas," kurtis Sander.
Lõppeks on Sanderi arvates tegu riigi tegemata jäänud tööga. "Loomulikult saab kõike mitmest aspektist vaadata. Mina saan vaadata selle mätta otsast, kus ma ise istun. Mina näen siin väga julma riigi poolt tegemata jäänud tööd. See on paraku riigi töö, sest meil ei ole riigikirikut, aga meil on riik, kes on teatud mõttes välistanud ühe või teise õppeaine noore inimese jaoks, mis oleks talle väga tähtis," sõnas ta.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Vikerhommik", intervjueeris Märt Treier