Matemaatika lektor: matemaatikat peaks õpetama kirglikumalt
Matemaatika lektor Jüri Kurvits rääkis "Terevisioonis", et üks keerulisemaid momente matemaatika õpetamisel on luua keskkond, kus õppija ise konstrueerib vajaliku teadmise. Kurvitsa sõnul tähendab soodne keskkond seda, et õpetaja teab, millisel tasemel on iga õpilane ning õpetaja ise suhtub oma ainesse väga kirglikult.
"Emotsionaalse poolega tegelemine matemaatikatunnis on meil jäänud tahaplaanile. Õpilased võiksid saada strateegiaid selle kohta, kuidas oma emotsioonidega matemaatika õppimise ajal hakkama saada. Kogu see matemaatikaärevus on ju praegu väga populaarne ja seda uuritakse tõsiselt," ütles Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika lektor Jüri Kurvits.
Matemaatika õppimise protsessi tuleb Kurvitsa sõnul disainida. "Kõige tähtsamad on matemaatikaõpetaja enda uskumused ja väärtussüsteem ning et see oleks õppimist soodustav. See, kuidas õpetaja automaatselt reageerib õppija tegevusele. Matemaatika on ju väga võimas ja ilus ja loogiline keel maailma kirjeldamiseks ja uuringud on näidanud, et kui õpilased näevad õpetaja kirge matemaatika vastu, et õpetaja väärtustab matemaatikat, peab seda oluliseks, siis see kandub ka õppijale üle ja õppija saab aru, et matemaatika on tõesti midagi sellist, mis võimaldab maailma kirjeldada ja probleeme lahendada ning liikuda tal endal edasi, et see on osa õppijast endast," tõi Kurvits välja.
Teine ja raskem pool matemaatikaõpetaja tööst on see, et õpetaja peab arvestama, kus on tema õppija praegu. "Matemaatika õppimisel peame aru saama, kuidas toimib õpilase psüühika ja just kognitiivne pool. See ongi matemaatika õpetamisel kõige suurem väljakutse arvestada individuaalselt iga õppija tasemega."
Kui inimene hakkab näiteks harilikke murde elus esimest korda õppima, siis väärarusaamad tema ajus on kujunemas loomulikult.
"Vead ja väärarusaamad on kõik õppimise osa ja see on loomulik protsess. On hea, kui sa tead, kuidas inimene õpib neid asju, sest kuidas on see ilus ja võimas matemaatika õpikus kirjas, on üks asi, aga see, kuidas inimene matemaatikat õpib, mis toimub sel ajal tema psüühikas, hoopis teine asi," sõnas Kurvits.
"See ongi üks keerulisemaid momente, et ei saa kanda õpikus olevat ilusat narratiivi õppija pähe, vaid peab looma keskkonna, kus õppija ise konstrueerib selle teadmise. Ja konstrueerimisel ta kindlasti eksib ja see ei ole üldse suur probleem. Õppimisprotsessi peab tegema enda jaoks läbipaistvaks ja nägema, mis läks nüüd valesti. Naudi seda hetke ja uuri, miks see vale on," motiveeris Kurvits.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Terevisioon", intervjeeris Katrin Viirpalu