"Eetri" dramaturg: inimesi ajendab raadiosse helistama kõrvalejäetuse tunne
Teatris Ekspeditsioon jõuab lavale raadio otse-eetrisse tehtud telefonikõnede põhjal valminud lavastus "Eeter". Dramaturg Priit Põldma rääkis saates"R2 Päev", et nad tahtsid anda läbilõiget inimeste igatsustest praegusel ajal ning tõi välja, et inimesi ajendab raadiosse helistama kõrvalejäetuse ja ilmajäetuse tunne.
29. märtsil esietendub teatris Ekspeditsioon lavastus "Eeter", mis on inspiratsiooni saanud värvikatest telefonikõnedest, mida kuulajad on raadioeetrisse teinud.
"Mõned kõned on väga liigutavad ja puudutavad, mõned teevad kurvaks, mõned on ka hirmutavad ja panevad mõtlema, et kust see viha, pettumus ja frustratsioon tuleb ja mõned kõned on lihtalt naljakad, see on hästi kirev emotsioonide palett mis neid kõnesid kuulates tekib ja pakub teatava läbilõike sellest, mis sellel konkreetsel päeval ja kellaajal erinevate eesti inimeste kodudes ja mõtetes toimub," ütles dramaturg Priit Põldma.
Dramaturgi sõnul on see hea võimalus aru saada, kui erinevad need inimesed on, kellega me siin Eestis koos elame, hommikuti trammis sõidame või kohvikus istume. "See on üks teatud segment inimesi, kes tunneb vajadust ennast sellise meediumi kaudu väljendada, aga need on päris inimesed."
Idee tekkis Põldma sõnul aasta tagasi lavastaja Ringo Ramuliga, kellega käib kogu aeg ideede põrgatamine. "Ringo tuli mu juurde selle mõttega ja mulle see kohe väga meeldis just selle argipoeesia tõttu, mis nendes kõnedes on."
Põhiliselt kasutatakse lavastuses Vikerraadio saadet "Uudis+" ja "Õnnesoovid". "Aga me oleme kuulanud ka vanemaid saateid, Kuku raadio "Vox Populis" ja ka Raadio 2-s 1990. aastatel eetris olnud saadet "Puuga pähe"," loetles Põldma.
Poliitikateemalistesse vestlussaadetesse helistavad põhiliselt vanemad meesterahvad, kes tunnevad kõige rohkem vajadust oma seisukohti väljendada.
"Ka praegu helistavad Vikerraadiosse mitu korda nädalas mõned püsihelistajad, et oma arvamust avaldada. Ühegi püsihelistaja endaga me ühendust võtnud ei ole, me lähtume ainult nendest kõnedest."
Lavastuses kõlab dramaturgi sõnul 35–40 kõnet.
"Oleme välja valinud need kõned, mis meid kõnetasid või tekitasid mingeid tundeid. Kuni viimaste päevadeni oleme vahetanud neid kõnesid, et proovime hoopis seda või toda. Oleme üritanud valida selliseid kõnesid, mis ei kaotaks oma aktuaalsust või tähendust väga kiiresti," selgitas Põldma. "Oleme tahtnud anda teatud läbilõiget inimeseks olemisest, igatsustest praegusel ajal. Kõnedest jääb kõrva ikkagi kõrvalejäetuse, ilmajäetuse, ja üksijäetuse tunne, mis ajendab inimesi raadioeetrisse helistama," tõi Põldma välja.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "R2 Päev", intervjueeris Katrin Aarma