"Lavameistril on plaan ees, kus on kõik mõõdud peal ja kõik tuleb iga kord samamoodi lavale ülesse panna ja hiljem ka maha võtta," ütles kolm aastat Eesti Noorsooteatris lavameistri tööd teinud Steffi Viita.

Planeerib kõik kunstnik, aga rekvisiidid ja dekoratsioonid valmistavad töökojad. "Meieni jõuab kõik sisuliselt alles esietenduse eel. Ehitame kõik üles ja siis hakkavad seal peaproovid. "Röövlitütar Ronja" lavaehitus võtab aega umbes neli-viis tundi. Me oleme seda juba paar aastat harjutanud ja iga korraga läheb kiiremini," selgitas Viita.

"Röövlitütar Ronjas" on lavameistritel ka rollid ja kostüümid.

Noorsooteatri lavastus "Plekktrumm" on samuti Viita vastutada. "Etenduse toimumise ajal on seal minu poolt märkamatut liikumist. Lava keskel on suur areen ja lava kohal lühter, mida ma märksõnade peale köiega üles-alla liigutan. Panen musta koti pähe ja rooman seal kuskil üleval salaja," muheles Viita.

"Lavastust "Metsik urisev õnn" oli hästi tore teha, sest seal oli palju väljakutseid," meenutas Noorsooteatris 30 aastat lavameistri ametit pidanud Janek Saareli. "Olin üleval sillal ja etenduse ajal oli vaja sealt kingi alla kukutada ning etenduse lõpus tuli kangast nukk üle saali lendama panna."

Saareli sõnul tuleb enamus etendustel lavameistritel kohal olla. "Isegi kui sul midagi teha ei ole, siis sa oled valves," täpsustas Saareli.

Lavastuse "Arabella, mereröövli tütar" alguses, kui etendus pihta hakkab, tundub, et see on üsna tühi lava. "Tegelikult on seal peidus hästi palju asju, mis siis hakkavad järjest välja ilmuma. Väga paljud asjad toovad lavale näitlejad, aga mina olen lava kõrval ja liigutan lava keskel kiikuvat masti. Stangedes on pilved, meri ja see kõik on minu ülesanne," ütles Saareli. "Seal on piisavalt tegevust, mis hoiab vaimu erksa."

Kui Saareli 30 aastat tagasi lavameistrina alustas, olid põhilisteks töövahenditeks haamer ja naelad.