Unistuse täitnud ratastoolikurlingu segapaar: salamisi ikka lootsime
MM-võistlustel pronksmedali võitnud Eesti ratastoolikurlingu segapaar Ain Villau ja Kätlin Riidebach rääkisid "Ringvaates", mis põhjusel nad ratastoolis on ning kuidas nad ratastoolikurlingu juurde jõudsid. Riidebachi sõnul haarati tal terviserajal hõlmast kinni ja küsiti, kas ta tahaks proovima tulla.
"Eks salamisi lootsid ja ootasid, aga et me sinnani ka välja purjetasime, see oli üllatus," rõõmustas ratastoolikurlingumängija Ain Villau, kes võitis MM-il kolmanda koha ning pääses koos Kätlin Riidebachiga paraolümpiamängudele.
"See medal tuli tegelikult väga raskelt, sest meie jaoks oli oluline jõuda kaheksa hulka, sest sealt tulevad olümpia punktid," ütles kurlingumängija Kätlin Riidebach. "Oluline oli, et Jaapan ja Šotimaa jääks meist tahapoole, aga ka nemad olid teinud väga head tööd ja liikusid kogu aeg ülespoole, mis pani meile surve peale."
Riidebachi sõnul ongi Eesti nüüd paraolümpial esindatud ainult kurlinguga, sest muid spordialasid meil paraolümpial kahjuks esindatud ei ole.
Kurlingumängijad on väga kokkuhoidev kogukond. "Kõik juba teavad sind, aga jää peal teeb igaüks oma tööd."
Riidebach tutvustas stuudios mängukeppi, millega kive visatakse. "Sätid ennast suuna peale, sulle öeldakse kiirus, kuhu on vaja kivi saada ja kepiga saadad kivi teele. Ratastoolikurlingus ei ole harjamist. See tunne, millega sa selle kivi viskad, peab olema ikka väga hea, seal ei ole seda eksimisruumi nii palju kui tavakurlingus, kus sul on võimalus kivi harjata pesasse, on võimalus veidi seda suunda muuta," selgitas Riidebach, kes on kümme aastat ratastoolis olnud.
Riidebachi sõnul on tal tsüst kaelas, mis surub närvidele ja ei lase signaale jalgadesse. "Mul lõi see välja angiiniga, siis see tasapisi progresseerus ja rasedus tõi selle veel rohkem välja," sõnas Riidebach. "Kui laps sai aastaseks, jäin mina püsivalt ratastooli."
Riidebachil võttis neli aastat aega, kui ta mustast august välja tuli. "Kui sul on lähedaste tugi olemas, siis on oluliselt lihtsam. Kui on lapsed, siis sul ei ole aega enda peale mõelda."
Ratastoolikurlingusse jõudis ta viis aastat tagasi, kui hakkas iseendaga rohkem tegelema ja väljas liikuma. "Täiesti juhuslikult terviserajal haarati käest kinni ja küsiti, kas ma tahaksin tulla proovima."
Villau kukkus 1998. aastal ja vigastas lülisammast. "Ratastoolikurlingu juurde jõudsin läbi ratastoolitennise," tõdes Villau.

Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Ringvaade", intervjueeris Grete Lõbu