2013. aastal Elmo Nüganeni lavastatud vabariigi aastapäeva piduliku kontserdi kätlemispeol osalenud lastest on vahepeal saanud noored. Gustav Adolfi gümnaasiumi 9. klassi õpilane Theodor Talts oli 2013. aastal kolme-aastane ja kontserdist liiga palju ei mäleta. "Ma mäletan, et ma ema ja isaga kodus harjutasin, kuidas kätt anda. Kui ma sinna kohale läksin, siis oli nii tore kogu aeg, et ma nüüd saangi päriselt kätt anda," rääkis Talts.

Eesti Rahvusvahelise kooli 12. klassi õpilane Marjette Slabina mäletab, et ta hakkas enne kontserti nutma. "Sellepärast, et mulle öeldi, et ma pidin nüüd kõndima ühe poisiga, kes mulle üldse ei meeldinud. Me olime lasteaias rivaalid, täiesti kohutav. Hakkasin nutma, ütlesin, et mina ei lähe, sellest tekkis probleem ja lõpuks öeldi, et leiti uus partner. Temaga olin ma siis nõus minema," meenutas Slabina, kes arvas, et laval käteldakse president Ilvese lastega.

Vanalinna Hariduskolleegiumi 12. klassi õpilane Luukas Epner oli kontserdi ajal totaalses segaduses. "Olime küll proove teinud, aga tegelikult ma seal lava peal suurt midagi aru ei saanud, mida ma tegema pean. Mäletan, et mu ema oli lava kõrval ja näitas mulle, kui ma pean lava pealt ära tulema või kuhugi liikuma. Mina olin lihtsalt marionett," rääkis Epner.

Püha Johannese Kooli 10. klassi õpilane Iti Kaevats esinemisest otseselt midagi ei mäleta. Küll aga on tal meeles kadedustunnet, mida temas tekitasid teiste tüdrukute kleidid. "Ma kartsin väga, et äkki minu kleit ei ole nii ilus kui teistel. Kogu aeg lootsin, et äkki saan viimasel hetkel kuskilt teise kleidi," muigas Kaevats.

Epner leiab, et vabariigi aastapäev on aastatega muutunud ka noorte jaoks aina tähtsamaks. "Noortena me kogeme ja saame väga palju teada, mis mujal maailmas toimub, siis see vabaduse tähistamine ja säilitamine on aina tähtsam teema meie jaoks. Ma ei ütleks küll, et see on mingi vanamoodne üritus. Eelmine aasta olin ma hommikusest lipuheiskamisest saati kuni õhtupimeduseni välja sõprade seltsis. Sõpradega käisime paraadi vaatamas ja väga lõbus oli tegelikult," rääkis Epner.

Talts leiab, et noorte seas võiks Eesti vabaduse austamine noorte seas rohkem teemaks olla. Ta kardab, et vabariigis sündinud lapsed ja noored võtavad vabadust aina iseenesestmõistetavamana.

"See on iga noore isiklik ülesanne muuta see vabariigi aastapäev ka enda jaoks eriliseks ja näiteks koos sõpradega tähistada. Mul ongi plaanis sõpradega pärast saadet kokku saada ja omavahel tähistada," rääkis Iti Kaevats.

Marjette Slabinale on vabariigi aastapäev teistmoodi oluline. "Minu isa on sloveenlane. Ma olen terve elu Eestis elanud, sündisin siin ja olen siin kasvanud. Minu jaoks on hästi oluline, et mu isa tunneb end juba eestlasena. Ta räägib puhtalt eesti keelt, paneb alati lipu üles. Ma arvan, et see on ka meie töö näidata inimestele, kes on välismaalt tulnud siia elama, et ka nemad väärtustaksid Eestit," rääkis Slabina.

Noored ei saa aru, miks teised põlvkonnakaaslased Eestist ära kipuvad. "Minu küsimus on miks? Eestis on haridus tasuta. Kõrgkoolid ja kutsekoolid on Eestis nii heal tasemel. Mina tegelikult ei saa aru, miks me ronime välismaale," lisas Slabina.

Slabina lemmik Eesti poliitik on Marina Kaljurand, kellele Slabina loodab töövarjuks saada. Theodor Taltsile on poliitikutest kõige sümpaatsem rahandusminister Jürgen Ligi. "Mulle on ta alati meeldinud. Ta räägib väga selgelt," lisas Talts. Klaverimänguga tegelev Epneri lemmikeestlane on aga Arvo Pärt.

Kooliprogrammis tunneb Iti Kaevats puudust kohustuslikest filosoofiatundidest ning leiab, et rohkem võiks olla ka eesti keele tunde. Slabina arvas, et ka koolis võiks noortele õpetada investeerimisega seonduvat. Samas leiab ta, et matemaatika tunde on liiga palju ja seal minnakse teemaga liiga süvitsi. Epner tunneb koolis puudust eluõpetuse tunnist, kus räägitaks, kuidas makse maksta, kuidas mööblit parandada, kuidas esmaabi anda.