Knurli leiutaja ja mängija Rafaela Andrade andis pillile nime tööstusliku tehnika knurling järgi, mis tähendab treipingil metalsele pinnale rihveldatud mustri loomist.

Kuigi knurl meenutab tšellot, on ta sellest tegelikult üsna kaugel. Kahte pilli ühendavad püstised pikad keeled ja poogen. "See on tehtud 3D-printimise tehnoloogia abil modelleeritud ja programmeeritud. Pilli küljes on imepisike arvuti. Me nimetame seda mikrokontrolleriks. Teine mikrokontroller on poognas. Ma programmeerisin kogu pilli süsteemi ja heli saan kontrollida keeltega, mis on põhimõtteliselt andurid, mille heli saan ma soovi korral poognaga juhtida," selgitas Andrade.

Ta lisas, et põhimõtteliselt võib seda kasutada ka kui pooganaga teremini. "Aga poognaga juhtimise asemel saan kontrollida ka poognaga keeli mängides pilli enda häält," ütles muusik.

Erinevalt puust valmistatud tšellost on knurl tehtud taaskasutatud plastikust. Andradelt küsitakse tihti, mis saaks siis, kui ka knurl oleks puust valmistatud. "Kõige lihtsam vastu on see, et ma olen ennekõike muusik ja minu jaoks oli liiga raske arendada välja tehnikaid puiduga töötamiseks. Ma tahan ka esineda ja muusikat kirjutada. Siis avastasin 3D-printimise, mis minu eest selle töö ära tegi. See oli väga praktiline," rääkis ta.

Samas tekkis Andradel ka küsimus, et kas tal on alati võtta puitu, millest pilli teha. "Olen näinud ja tean, et näiteks Brasiilias ei ole enam 400 aastat vanu puid, millest ilusaid pille teha," nentis knurlist.

Hollandis tehnikalaboris valmis Andradel enne lõppversiooni ka mitmeid prototüüpe. "Inimesed arvad, et see sadas taevast alla. Minu esimesed katsetused olid peaaegu nagu dinosaurused. Lõpuks oli vist kümme erinevat varianti. Mõtlesin palju pilli disainile. Tahtsin pilli, millega saan kõndida. Sellepärast on tagakülg veidi kaldu, et jalg paremini ära mahuks," selgitas Andrade.

Knurlil on lausa 16 keelt. "Mulle meeldib töötada erinevate harmooniatega. Tšello on meloodiline pill, nelja keelega, aga ma tundsin puudust sellest, et tšello peal saaks mõelda harmooniastruktuuridele. Sellest tuli mõte teha pöörlev pill, mis sümboliseerib kvindiringi. Häälestades on keelte vahel kvint," sõnas Andrade.

Kokku maksab pilli valmistamine umbes 2000 kuni 3000 eurot. Varsti saab knurle ka osta, sest Andrade hakkab pille tootma. "See ei pidanud kunagi ainult minu jaoks olema. Olin oktoobrist detsembrini Brasiilias tuuril ja paljud inimesed uurisid, kes tahtsid pilli osta ja salvestada. Huviliste seas oli ka palju muusikaprodutsente," rääkis Andrade.