"Näidendite kirjutamist olen näitlejatöö kõrvalt juba päris pikalt teinud. Hakkasin kirjutama pärast lavakooli lõpetamist, kui läksin ViIjandisse tööle. Ligi viis aastat töötasin näitlejana ja siis tundsin, et tahaks mingit lisaväljakutset ning siis ma selle lavastamise ja kirjutamise näol leidsin," ütles näitleja, lavastaja ja näidendite autor Ott Aardam.

Ta tõi välja, et väga põnev oli teha sarja "Reetur". "Luurajate maailm on tavainimeste elust päris kaugel. Mina sattusin selle sarja peale niimoodi, et mulle helistati ja küsiti, kas ma olen huvitatud. Läks nii hästi, et mulle pakuti kohe rolli, mitte ei kutsutud castingule ehk prooviesinemisele nagu tavaliselt tehakse."

Üheks toredaks lisaväärtuseks selle töö puhul oli Aardami sõnul asjaolu, et kuigi nad puutusid Erkki Lauriga, kes kehastas sarjas tema ustavaimat mõttekaaslast, võtteplatsil kokku esimest korda, tekkis neil kiiresti ühine huumoritunnetus ja nad on ka pärast sarja võtteid suhtlema jäänud.

Aardam lisas, et filmide ja sarjade võlu on selles, et nende puhul võib järellainetus toimuda väga pikka aega ja jõuda väga erinevatesse kohtadesse. "Minu abikaasa Laura Peterson sai ühel hommikul sõnumi Marokost kuskilt väiksest külast. Keegi kirjutas, et on filmi "Risttuules" vaadanud juba seitse korda ja on iga kord väga liigutatud," muheles Aardam.

Kuigi ta ise ei ole kirjutanud ühtegi põnevikku, on ta enda sõnul draamasid kirjutades püüdnud jälgida, et ka draama oleks mingis mõttes kirjutatud nagu põnevik. "Et lõpuni oleks pinge sees, mis hoiaks vaataja nende teemade juures," lisas Aardam.

Praegu kehastab ta Noorsooteatri etenduses "Arabella, mereröövli tütar" mereröövel Taaniel Tina. "Lapsed on väga tore ja halastamatu publik, neil ei ole viisakusfiltrit veel väga tugevalt külge kasvanud. Aastaid ma ei olnud mänginud lastele ja minu suureks üllatuseks on praegu tekkinud lastel huvitav komme, et kui kardin on ees ja saal läheb pimedaks, hakkavad lapsed kiljuma ja valjusti huilgama," muheles Aardam.

See on tema sõnul päris hea indikaator, et kui huilgamine asendub kiiresti vaikusega, siis on väga hästi. "Aga kui laval toimuv neid ei köida, siis nad ikkagi hakkavad nihelema ja sosistama ning see kõik on ju lavale tunda ja eks siis sellest tuleb omad järeldused teha."

Aardami kirjutatud näidend "Armas ilves" jõuab sel kevadel Vanemuises lavastaja Tiit Palu käe all lavale. "See on mulle põnev hetk, sest ma olen näidendeid ennegi kirjutanud, aga siis ma olen need ka ise lavale seadnud," tõi ta välja. "See on kõige suurem kool näitekirjanikule, kui ta kuuleb, kuidas tema näidend esimest korda ette loetakse. Mis läheb tööle, mis mitte, kuidas see näitlejates resoneerub, see on see, kuidas mina üldse olen õppinud kirjutama."

Theatrumis tehakse praegu proove lavastusega "Erivajalik," mille lavastab Maria Peterson, kes on intervjuude põhjal ka näidendi teksti kokku kirjutanud. "See keskendub erivajadustega laste vanematele," täpsustas Aardam. "Kui eluterve on nende vanemate suhtumine, mind see ikkagi hämmastas ja juba nende lugude lugemine andis hea suraka ka ise edasi minna ja nägu naerule tõmmata," muheles ta.

Aardami sõnul on ta näitleja ametis õnnelik. "Noored võib olla praegu ei taha enam nii tohutult palju näitlejaks saada kui sel ajal, kui mina tahtsin näitlejaks saada. Tänapäeval on valikuid ja kanaleid palju rohkem, kus saab oma esinemisvajaduse rahuldatud. Mul oli omal ajal sisemine tung näitlejaks saada, millele ma järgnesin. Töö on ju raske, aga selles töös rutiini väga kergesti ei teki. Näitleja töö on inimesena kasvamiseks põnev teekond," arutles Aardam.