"Sel aastal on väga erilised jääolud olnud, üle Eesti on paljud jõed väga kõrge veetasemega ja suured luhaalad on üle ujutatud, looduslikul jääl saab uisutada nii Tallinnas, Tartus, Pärnus ja isegi Matsalu luhtadel, kus on isegi ohutum, sest kuigi seal on kanaleid, mis on sügavamad ja peab väga tähelepanelik olema, aga kui sa läbi vajudki, siis vett on jää all vähe, aga jalad võivad ikkagi märjaks saada," ütles uisugiid Meriliis Kotkas.

Looduslikule jääle uisutama minnes peavad alati kaasas olema veekindlalt pakitud varuriided.

"Matkauisuga uisutades võib kiirus ka päris suureks minna, isegi 20 kilomeetrit tunnis ja sellepärast peab alati kiivri pähe panema, sest ei taha ju riskida. Samuti peavad jääle minnes alati naasklid kaelas olema. See on sama loogiline, kui et autos paned turvavöö endale ümber," lisa Kotkas.

Giidi sõnul võiks uisutamisel alati kaasas olla ka üks sõber.

Samuti tuleks kaasa võtta 20 meetrit köit. "Kui sõber kukub sisse ja ise ei saa naasklitega välja, siis saab talle abikäe ulatada."

Matkauisud on ka palju pikemad kui ilu- või hokiuisud. "Minu matkauisu tera on 42 sentimeetrit. Pikk tera aitab ebatasasustest üle minna ja läbi lume sõita, kui on õhuline lumi. Selle uisuga saad mõnusalt pikki liuge teha," täpsustas Kotkas.

Kotkasel on uisutades alati kaasas ka jääpiigid, millega ta testib jää tugevust enne kui jääle läheb. "Löön sellega jäässe ja vaatan, kas see läheb läbi või mitte," täpsustas Kotkas. "Ma teen seda jooksvalt, sõites ka kogu aeg kontrollin, et oleks ohutu."

Arvatakse, et jää on igalt poole ühesuguse paksusega. "Inimesed kontrollivad kaldalt ära, aga jää paksus võib väga palju muutuda, sest vesi voolab ja liigub. Näiteks sildade alla, roostiku ja kivide ümbrusesse pole mõistlik minna. Jää paksus peaks olema kümme sentimeetirt, et oleks ohutu uisutada."

"Looduslikul jääl uisutamine on väga haruldane tegevus, mida Eestis talvel saab teha," lisas Kotkas.