Hiljuti on tekitanud kõneainet teema, kas ja mis määral AI peaks saama ligipääsu eestikeelsetele andmetele. "AI toitub keelekorpustest, suured keelemudelid kasutavad hästi palju andmeid. Kui neid andmeid on vähe, siis juhtub igasugu naljakaid asju: AI võib midagi välja mõelda, tsiteerib midagi valesti jne. 90 keelt on maailmas, mida räägib vähemalt kümme miljonit inimest, sealt edasi 300 keelt, mida räägib üks kuni kümme miljonit inimest. Eesti seal 400 keele hulgas on allpool. Meil on roppu moodi vedanud, et meil üldse on olemas eesti keeles rääkiv AI. On keeli, mida räägib 30-40 miljonit inimest ja ei ole Chat GPT tuge näiteks," rääkis Niinepuu.

Niinepuu sõnul tuleb jõuda kokkuleppeni, kas me tahame, et keelemudelid oleks kaasaegsed, treenitud, saaks aru, mis toimub ja mis on eesti identiteet.

Chat GPT tugi on ka näiteks islandi keelel, mille kõnelejaid on kõigest 350 000 kandis. "See oli puhtalt Islandi valituse teene, seal oli taga poliitiline tugi, valitsus otseselt suhtles Open AI-ga. Ma arvan, et me peaksime umbes samamoodi mõtlema, peaksime toetama neid arenguid," sõnas ettevõtja.

"Loomulikult on küsimus eetikas, autoriõigustes jne. See on selle teema küljes väga oluline aspekt, aga printsiibis me peaks kokku leppima. Me oleme väga heas kohas täna ja kõiki neid jõupingutusi tuleb tunnustada, mitte maha tõmmata," arvas Niinepuu.

AI arengu juures hämmastab Niinepuud see tohutu kiirus, millega valdkond areneb. "Küsimus on, kus see siis ära lõpeb. See on ühtviisi ülipõnev aeg, aga tegelikult ka päris hirmutav, kuhu me jõuame. Ta saab paremaks kui inimene igas mõttes," arvas ettevõtja. Nii võtab tehisintellekt tema sõnul tulevikus nii mõnegi inimesi ameti üle. "Näiteks raamatupidaja või audiitor, suure tõenäosusega sellised protsessid, mida inimesed on harjunud rutiinselt tegema, võetakse üle. Või siis näiteks Meta tarkvara insener, selline kesktaseme insener, kes eelmisel aastal teenis 500 000 dollarit aastas, kaotab tõenäoliselt töö AI-le, kuna AI suudab juba täna paremini programmeerida."

Võib-olla kõige suurema väljakutse esitab see kõik Niinepuu sõnul sootuks haridussüsteemile. "Millised on need oskused, mida meie lapsed peaksid õppima, et selles pöörases maailmas hakkama saada? Me peaksime juba praegu põhikooli tasemel õpetama lastele, mis prompt'imine ehk ülesande andmine on."

Tehisintellektiga töötamine tuleks Niinepuu arvates lõimida õppeprotsessi. "Sellega tuleb olla loomulikult ettevaatlik, me ei taha ju, et me siin kuidagi suvaliselt hakkame seda asja ajama. Aga me oleme mõelnud teiste lastevanematega, et me üritame vähemalt enda lastele pakkuda AI tuge ringi näol, kus me proovime neid tehnoloogilisi oskuseid lisaks anda, nii kaua kuni haridussüsteem järgi jõuab."

"AI ju ei vaheta välja meie baasteadmisi. Matemaatikat on endiselt vaja, emakeelt on endiselt vaja," sõnas Niinepuu ja märkis, et küsimus on selles, kuidas AI natuke appi tuua. "Haridus peab muutuma," sõnas ta.