"Korraks käis peast läbi, et mul ju on juba teenetemärk, aga see oli Valgetähe teine klass, mille ma nüüd sain, loomulikult oli see ikka paras üllatus. Läksin sellest kuuldes parasjagu närvi ka, aga katsusin ennast vaos hoida, ei hakanud päris hüppama seal," meenutas helilooja Olav Ehala oma tundeid tunnustusest teadasaamise hetkel, kui ETV elamussaadete juht Karmel Killandi maestrot tema enda kodus üllatas.

Hiljem internetist tunnustust pälvinute nimekirja vaadates avastas ta, et oli ainuke, kes tänavu Valgetähe II klassi teenetemärgi pälvis.

Ehala rääkis oma lähiaja tegemistest ja tõi välja, et lõpetas just ühe tellimustöö Tallinna Linnateatrile. "Nädala lõpus tuleb seal välja eesti keele lavastus, kus on eesti keele arenguga seotud inimeste nimed ja selle on kokku pannud Riina Roose. See oli paras väljakutse, millega ma jändasin mõnda aega. Tee nüüd sellest lugu, mida nad saavad seal laulda. Eri pikkustega read ja mingeid riime ei ole ja klaverisaade sinna juurde," muheles Ehala.

"Ma olen hakanud mõtlema oma elu peale. Kuna kirjastus Pegasus saavutas nüüd selle, et kümne aasta jooksul on neli korda pöördutud mu poole, et minust raamat kirjutada, aga ma olen kõikidele ära öelnud. Aga Pegasus on soliidne kirjastus, neile andsin nõusoleku ja praegu tegelen siis oma elu episoodide meenutamisega ja räägin raamatu kirjutajale kord nädalas, mis meelde tuleb," ütles Ehala, kes on meenutanud eredamaid, ootamatumaid ja naljakamaid seiku oma elust.

Näitena tõi ta välja ühe loo oma noorusajast. "Kui oled nõukogude armees aega teenimas üheks aastaks pärast konservatooriumi, ja satud ajateenimise ajal kuuks ajaks Itaaliasse kontserte andma ning esimene kontsert toimub Milano staadionil, kus on 40 000 pealtvaatajat, siis nõukogude ajal tähendas see seda nagu oleks kuu peale sattunud," tõi Ehala välja ühe väga ootamatu seiga oma elust.

Sõdur peab minema sinna, kuhu saadetakse, ja nüüd kõnnin mööda Firenze tänavaid – sellise sisuga kaardi saatis toonane sõdurpoiss Ehala Viive Ernesaksale.

Veel peab Ehala noodiraamatu väljaandmise plaani. "Ametlikult on nootidena ilmunud ainult "Nukitsamehe" ja "Buratino" lauluraamatud. Muud asjad on mul enamasti kõik arvutis ja kui mõni koorijuht söandab minu poole pöörduda, siis saab ta minu käest selle faili. Loogiline oleks need kõik nootidena välja anda."

Ehala astub lähiajal ka ise lavalaudadel üles, mängides etenduses "Buratino" papa Carlot, esitades ka papa Carlo väga populaarse "Vana mehe laulu".

"Seda etendust mängime Viimsi Artiumis ja see on erakordne selles mõttes, et seal osalevad Viimsi muusikakooli ja muusikalikooli õpilased, kõige väiksemad on eelkooliealised. See on väga hea etendus, laval on 40 inimest, päris orkester, kus mängivad Viimsi muusikalikooli õpilased ja õpetajad," ütles Ehala.

Kuna eelmise aasta etendused olid kõik välja müüdud, tuleb märtsikuus Viimsi Artiumis kuus lisaetendust.

Ehala arvates on tema helilooming rahva hulgas nii populaarne seetõttu, et lugudel on väga head tekstid.