Ülle Kärner: seto leelo saadab inimest sünnist surmani
Leelokoori Leelokandjad liige ning folklorist Ülle Kärner sõnas "Terevisioonis", et seto leelo ei ole ainult pidupäeva laulmine, vaid saadab inimest kõiksugu elusündmustel sünnist surmani.
"Seto leelo on mitmehäälne regilaul, vanamoeline lauluviis. Meile tundub see tänapäeva inimesena raskesti arusaadav, sest see on murdekeeles, sõnad on natuke vanaaegsetes vormides, mõnele kõlab äkki natuke soome keele moodi," sõnas Kärner.
Seto leelole on iseloomulik algriim. "Kui me oleme luuletustes harjunud, et riim on lõpus, siis algriim on see, kus hakkavad sama tähega sõnad, näiteks "naasekese noorekese". Leelokeelele on omane ka omapärane poeetilisus, naise kohta öeldakse "linikpää linnukese", minul on linik peas, see tähendab, et ma olen abielus ehk ma olen pereema, sellised poeetilised väljendid on seal juures," selgitas Kärner.
Kärner rääkis, et seto leelos on sõnadel oluline koht. "Sõnad ütlevad, et me ei ole seda lihtsalt leidnud kuskilt maast, et see on tulnud meile ülevalt poolt. Leelo on väga sõnadekeskne, sa ütled välja, oma mõtte, oma emotsiooni, võid sellega lugusid jutustada müütidest külaeluni. Sõnal on jõud," sõnas ta.
Leelo saadab Kärneri sõnul inimesti sünnist surmani. "Üks keskne osa leelo kultuurist on olnud ka itkemine. Itkud on olnud selleks, et väljendada ka seda kurba, väljendada leina. Väga suur osa on olnud mõrsjaitkudel, see on olnud koht, kus mõrsja on saanud kõigile oma peres ja kogukonnas midagi öelda, näiteks vanale peigmehele, et miks sa mu maha jätsid, miks sa, ema-isa mind nii vara mehele panid. Leeloga sai neid sotsiaalseid pingeid väljendada ja siluda."
"Leelo toob inimesed kokku, kõik tunnetavad ja teavad ju laulupidu, kuidas on koos laulda. Meie naistega tunneme ka seda tuge, ja et meie päritolu, kultuur annab meile jõudu. Me ei ole lihtsalt tuules pillutada, meil on millele toetuda," sõnas Kärner.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Katrin Viirpalu