Juhan Põldroos: isa ateljee oli meie jaoks muinasjutumaailm
Kunstnik Enn Põldroosi lapsed Riina ja Juhan meenutasid Kumus oma isa ülevaatenäitusel, kuidas isa neid lapsena maalis ning milline muinasjutumaailm oli kunstniku ateljee. Nii nagu päriselus on Enn Põldroos mitmekülgne ja värviline isiksus, on Juhani sõnul ka isa 70 aastane loometee olnud tohutult eripalgeline.
"Kui me esimest korda näitusesaali saabusime ja vaatasime kõiki neid pilte korraga, siis see võttis ennastki natukene pahviks," ütles kunstnik Enn Põldroosi tütar moekunstnik Riina Põldroos Kumu kunstimuuseumi näitust "Enn Põldroos. Kinnismõtete muuseum" külastades.
"Mul võtab iga kord põlvist nõrgaks, kui ma siia tulen," lisas Enn Põldroosi poeg majandusanalüütik Juhan Põldroos. "Kunagi varem ei ole isal olnud nii suurt ja nii ülevaatlikku näitust."
Üks pilt näitusel oli ka selline, mida Riina sõnul isa isegi ei olnud väga näinud. "Vähemalt ta ei mäletanud, et ta oleks seda maalinud," täpsustas Riina.
91-aastase Enn Põldroosi loometee on olnud erakordselt pikk, kunsti on ta loonud ligi 70 aastat. Lisaks on ta kirjutanud romaane ja aidanud taastada Eesti iseseisvust. Elava kunstiklassiku ülevaatenäitusel on kokku ligi 200 tööd.
Kunstnik on piltidele jäädvustanud ka oma lapsi. "Minu maal on ühe foto järgi tehtud, mis on meie kodus õunapuu all pildistatud. Lemmiknukk on ka siia pildi peale sattunud ja Juhani jalad," muheles Riina.
"Mina pidin ikkagi poseerima, seda ma mäletan väga hästi, et seal tuli ikka pikalt istuda. Näoilmest on natuke seda näha ka, et pikalt on pandud ühe koha peale istuma," meenutas Juhan.
Oma lapsepõlvest mäletab Juhan, et isa ateljees käimine oli nagu teise maailma minek. "Natuke muinasjutumaailm laste jaoks see ateljee oli. Tuba, mis on täis tärpentinilõhna ja kus kõik kohad olid värviga koos. Koht, kus sai aru, et siin tehakse tööd," meenutas Juhan.
Riina on tunnustatud moekunstnik, kelle töös on värvid samuti väga olulisel kohal.
"Isa töödes on tehnilisust väga palju. Kõik need suured monumentaalteosed, Linnahalli gobeläänvaip, kõik mosaiikidest tööd. Tehnoloogia on tal endal välja mõeldud ja katsetatud. Tunnen ennast ka seal väga palju ära. Ma olen ka hästi järelejätmatu, kui mul on vaja asi tehniliselt ära lahendada, siis ma ei jäta järgi," tõdes Riina.
Riina ja Juhan tõid näituselt välja 1968. valminud töö "Haare". "Pilt kuulub ühele kollektsionäärile ja mõni aeg tagasi tuli seltskonnas mõte teha pildil olevast daamist pilt ja selgus, et see oli Briti naine, kes oli 1950–1960. aastatel segatud rahvusvahelisse luureskandaali. Vaatasime pilti ja mõtlesime, kui palju võib siin assotsiatsioone tekkida, kuidas näiteks kaks maailmakorda tulevad kuskilt mustast august välja ja sirutuvad millegi poole," meenutas Juhan.

Mõni aeg hiljem küsis Juhan isalt, mis siin pildil tegelikult toimub. "Isa vastus oli selline, et tema pildid lugusid ei jutusta ja ta ei tea, lihtsalt kuidagi tundus tore need käed sinna panna ja mingit seost selle fotol jutustatud looga küll ei ole," muheles Juhan.
Riina lisas, et isa maalis piltidele tihti enda käsi.
Juhani sõnul on Linnahalli jaoks valmistatud gobeläänvaip "Eesriie" kõige suurem töö, mida isa on teinud. "Selle käigus õppis isa kangastelgedel kuduma ning see tükk on tema kootud," viitas Riina näitusel üleval olevale naise figuuriga vaibatükile.
Viimaste aastate Enn Põldroosi loomingut näeme digimaali kujul. "Ilmselt üks põhjus oli selles, et maalimine on füüsiliselt päris suur väljakutse. Teine põhjus on see, et isal on alati olnud huvi tehniliste lahenduste vastu. Digimaal on kauge järelkaja samale asjale, mis oli Linnahalli eesriidega, seal köitis ka teda see inseneritöö pool."
Enn Põldroos elab ja töötab viimased 15 aastat Mulgimaal. "Tallinnas käib ta väga harva, aga võttis ikkagi selle seikluse ette ja tuli oma näitust vaatama. Vaatas igat pilti hästi pikalt ja rääkis lugusid nende kohta," meenutas Riina.
"Ta ise jäi näitusega kindlasti väga rahule. Ta oli kümme aastat noorem keset neid pilte," ütles Juhan. "On kunstnikke, kes mingis mõttes maalivad kogu aeg üht ja sama maali, aga isa on jälle see teine äärmus. Maalid on läbi aegade tohutult muutunud, ta on kogu aeg otsinud ja üritanud midagi uut leida. Inimesena on isa ka hästi mitmekülgne," tähendas Juhan.

Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Ringvaade", intervjueeris Heleri All