Kaitseliit kogub droonide ostmiseks taararaha
Ühe ligi 800 eurot maksva drooni ostmiseks on vaja koguda 8000 pudelit. Kaitseliidu instruktor Aivar Hanniotti sõnul kannavad droonid Eestis välja töötatud erinevat tüüpi lõhkelaenguid ning Ukraina kogemus on näidanud, et ühe soomustatud tanki hävitamiseks läheb viis kuni kümme drooni.
Coopi taaraautomaati taarat viies on nupule "Reservväelaste fond" vajutades võimalus annetada raha droonide ostmiseks Eesti reservväelastele.
"Üks droon maksab ligi 800 eurot ja selleks on vaja koguda 8000 pudelit," ütles Kaitseliidu instruktor Aivar Hanniotti. "Droon suudab lennata kuni 25 kilomeetri kaugusele, kuni 3 kilomeetri kõrgusele, kandes endaga 1,5 kilost raskust ehk spetsiaalselt Eestis välja töötatud erinevat tüüpi lõhkelaengud."
Drooniga saab peamiselt mõjutada vastase jalaväge, logistikautosid ja ka soomustatud masinaid. "Kõvasti soomustatud tanki hävitamiseks on vaja teha kümme lasku," selgitas Hanniotti. "Ukraina kogemus näitab, et ühe soomustatud tanki hävitamiseks läheb viis kuni kümme drooni ehk 5000 euroga laseme ühe T-90 tanki ära," tõi Hanniotti välja.
Parvlemine on täielikult isejuhtivate droonide oskus mitmekesi ühise missiooni tarbeks kampa koguneda. Ukrainlaste sõjariistade hulka juba kuuluvad parvlevad droonid, Eestis sellist droonirünnakuliiki veel hästi ei osata, aga masinad õpivad kiiresti.
Piisab vaid paarist droonist kogu parve peale, mis vastase kaitsest läbi lipsates rünnakumissiooni edukalt lõpuni viivad ning seetõttu ongi parvena ründavad droonid innovaatiline relvaliik.
"Kuna Kaitseliidus on reservväelased ja me valmistame ka Kaitseliidu vabatahtlikest ette inimesi, kes osaleksid otseses sõjategevuses, on droonid meile väljaõppeks hädavajalikud," ütles Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Eero Rebo.
Tänaseks on jõutud sinna, et droonid on laiatarbekaup, mida kasutatakse päevas kui mitte kümnetes tuhandetes, siis tuhandetes kindlasti, tõi Rebo välja.
"Miks me küsime erinevat toetust, siis põhjus on selles, et tehnoloogia areneb kiiresti ja täna kasutavad droone juba peaaegu kõik, jalaväelased, miinipildujad. Droone kasutatakse ka mineerimiseks, erinevate põlevate materjalide levitamiseks, aga ka selleks, et parandada side levikut," loetles Rebo droonide mitmekesiseid kasutusvõimalusi.
Rebo sõnul ei räägi nad üksikutest droonidest, vaid kaubast, mida kulub lahingus kõvasti, mille kasu on väga suur, aga mis peab olema odav ja asendatav ning eelkõige operaatoritel väga käpas. "Selleks on meil vaja reservväelastele läbi viia väljaõpet kõigil neljal aastaajal ja selleks on meil tõenäoliselt vaja otse öeldes kaotada ka mõned droonid, et saada teada, millises tuules, millise jäitega me siin Eesti pinnal saame veel lennata," lisas Rebo.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Ringvaade", intervjueeris Jüri Muttika