Artur Lorents: rongijuhi töö pole tänapäeval füüsiliselt raske
Kui vanasti koolitati rongijuhi kursustel insenere, kes pidid oskama rongi tee peal ka remontida, siis tänapäeval suunab juht kogu oma tähelepanu turvalisele sõitmisele. Vedurijuht Artur Lorentsi sõnul pole meie turvanguseadmed ja üldine ohutus veel nii heal tasemel, et rongi võiks juhtida tehisintellekt.
"Vedurijuhi töö eelduseks ei saa kindlasti olla sugu, sest meil ei ole täna mitte midagi sellist füüsilist või rasket, mida meesterahval oleks lihtsam teha. Naised saavad rongijuhtidena väga edukalt ja väga tublisti hakkama," ütles vedurijuht Artur Lorents.
Lorentsi sõnul on kõige olulisem kriteerium rongijuhiks saamisel tahtmine seda tööd teha. "Rongi juhtimine ei ole ainult sõitmine punktist A punkti B, meil on ka reisijad, kes kõik tahavad olla hoitud, tahavad turvalist rongireisi. Kui tahtmine on olemas, siis sealt edasi peab olema keskharidus, vähemalt 20-aastane ja B1 riigikeele tase," tõi Lorents välja.
Uusi Škoda ronge saab Pääsküla jaamas ka vaadata. "Järgemööda need rongid meile tulevad ja katsume nad varsti käiku anda," ütles Lorents, kes on uue rongiga juba ka sõitnud.
"Rongi juhtimise printsiipides väga palju muutunud ei ole, kindlasti suurem edasiminek uutes rongides on reisijatele, seal on rohkem ruumi, nummerdatud istekohad, esimene klass ja kohvinurgake," kirjeldas Lorents uusi, peagi rööbastele jõudvaid ronge.
Rongiparki lisandub 16 uut Škoda rongi. "Igale rongikoosseisule on vaja kolme juhti. Üks, kes alustab tööpäeva, üks, kes lõpetab tööpäeva ja üks, kellel on vaba päev," tõi Lorents välja.
Tänapäeval saab rongijuhiks kümne kuuga. "Kunagised õppeajad olid pikemad seepärast, et vedurijuht pidi olema suuteline seda tehnikat tee peal ise ka remontima. Ehk siis koolitusel alustati mutrist ja kruvist, käidi läbi kõik sisepõlemismootorite põhimõtted ja elektrotehnika. Tänases mõistes õpetati vanasti välja sisuliselt insenere, kes olid suutelised võtma veduri pulkadeks ja panema uuesti kokku. Täna me inseneriõpet ei tee, vaid õpetame lihtsalt sõitma. See ei ole küll lihtne, aga on kiiresti õpitav," selgitas ta.
Lorents meenutas, et kui vanasti oli vedurikabiinis kaks inimest, siis oli ühe kohustus minna kinnituisanud pööranguid lumest puhastama. "Täna me ei saa rongi maha jätta."
Praegu teevad vedurijuhi eksamit need, keda värvati eelmise aasta maikuus. "Pärast eksami edukat sooritamist sõidavad nad koos kogenud kolleegidega läbi kõik liinid, veendumaks, et nad rongi hästi juhivad ja reisijaid hästi teenindavad," selgitas Lorents.
Rongijuht meenutas, et käis eelmise aasta septembris nädalase vahega Moldovas ja Pariisis.
"Moldovas sõidab linnalähidiiselrong kolme mehe juhtimisel. Vedurijuht ja kaks abi, kes siis muudkui jooksevad, parandavad torusid ja veavad juhtmeid. Samal ajal Pariisis on kolm metrooliini, kus ei olegi juhti. Tänastes oludes ei ole meil turvanguseadmed veel nii arenenud ja ka üldine ohutus ei ole nii heal tasemel, nii et meil läheb veel paarkümmend aastat kindlasti, kui tehisintellekt rongi juhtima hakkab," selgitas Lorents, miks rongijuhi amet veel niipea kuskile ära ei kao.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kirke Ert ja Janek Luts