"Aasta kala 2025 hääletuse võitis ülivõimsalt angerjas. Võib olla on põhjus selles, et trullingut ei tunta nii palju, aga võib olla ka selles, et ümarmudil on kunagi algaastatel, kui ta meile tuli, vaenlase staatuse omandanud," ütles ajakirja Kalastaja vastutav väljaandja Hanno Kask.

Täna on ümarmudel Kase sõnul täiesti skaala teises otsas, sest ta on ülivajalik ja väärtuslik töönduskala.

"Angerjas on müstiline kala, sest ega me ju täpselt ei tea, mispärast viimase 20 aasta jooksul on angerja arvukus väidetavalt langenud. Müstiline on ta ka sellepärast, et ta koeb Atlandi ookeanis Sargassso meres mitme kilomeetri sügavusel."

Kui kudeangerjad meilt ära lähevad, muutuvad nad hõbedaseks, nende seedimine taandub. "Kui nad lähevad Taani väinadest läbi, siis nende jälgimine lõpeb ja meie jaoks on nad kadunud. Müstiline on ta veel ka seepärast, et klaasangerjad, angerjas alguses on vastne, siis muutub klaasangerjaks, tulid Golfi hoovusega Prantsusmaa rannikule, sealt püüti neid ja asustati Eesti siseveekogudesse," selgitas Kask.

Võrtsjärve on kümneid aastaid angerjaid asustatud ja siis välja püütud.

Angerja tee on täna ka natuke muutunud. "Nüüd leitakse angerjaid näiteks Maroko rannikult, kus neid varem üldse ei olnud," tõi Kask välja.

Teadlaste sõnul on angerjat praegu üleüldse palju vähem. "Me ei tea põhjust, miks kala arvukus on viimase 20 aastaga vähenenud 90 protsenti. Ilmselt see ei ole inimtegevuse põhjustatud," lisas Kask.

Angerjas ei ole mitte ainult väga maitsev söögikala, vaid Kase sõnul kalateadlastele ka väga hea uurimisobjekt.