Metallist või plastikust piparkoogivormid, millega tänapäeval tavaliselt piparkooke valmistatakse, on Atla mõisaproua Kristel Luige sõnul hoopis piparkoogilõikajad. "Nendega on tehtud ainult 100 aastat, enne seda tehti puust ja keraamiliste vormidega, need võisid hästi suured olla," rääkis ta.

Suuri piparkooke ei valmistatudki aga Luige sõnul alati söömiseks. "Nad kullati kullatolmuga, lehtkulla, pärlite või klaasikildudega ning riputati akna peale, et kõik näeksid, et sul on suur piparkook. See oli staatuse sümbol, nagu keskaegne punane Ferrari, et see on ikka tegija, kellel on suur piparkook kodus," rääkis ta.

Luige sõnul on piparkook koos martsipaniga üheks maailma vanimaks maiustuseks. "Ta tuleb Egiptuse kandist, sealt on leitud ka vanimaid piparkoogivorme, tuhandeid aastaid vanu."

Atla mõisa piparkoogi muuseumis on säilinud ka mõisa enda vanad puust piparkoogivormid. Vormid pole aga sugugi klassikalistel jõulumotiividel, vaid neil on kujutatud hoopis linde, loomi ja marju. "Piparkooke söödi kunagi aastaringselt. Nad on alati maagilised olnud ja sellepärast neid kullati. Näiteks beebikujuline piparkook kingiti vastabiellunud pruudile, et oleks head lasteõnne. Kingiti omavahel ka piparkoogist kindaid, mis on alati väga sümboolse tähendusega olnud. Kui kingiti kinnas, siis see tähendas kõige suurema sõpruse ja austuse kinkimist teisele," rääkis Luige.

"Maahommikus" võeti keraamiliste vormidega traditsiooniline piparkoogitegu ka ise ette ning sündisid piparkoogist orav ja käpikud. Keraamilised vormid pintseldati õliga üle, suruti tainas vormi, võeti uued kontuurid saanud tainas vormist välja, küpsetati ahjus ning seejärel kullati tolmkullaga üle.