"Soome iseseisvuspäeva puhul on kõige populaarsem tegevus presidendi vastuvõtu vaatamine, mis on Soome kõige populaarsem telesaade ja mida vaatavad enam-vähem kõik soomlased. Viimasel ajal, kui maailm on nii rahutu, tundub, et iseseisvuspäev on saanud inimestele tähtsamaks," ütles Soome Instituudi kultuuriprogrammi juht Duha Elsayed.

Elsayed tõi välja, et soomlased käivad sel päeval ka kalmistutel, vaatavad paraadi, panevad küünlad akendele. "Aga on ka teistlaadi tähistamisi sel päeval. Helsingi Hakaniemi turul saavad kokku kodutud ja vaesed, neil on oma iseseisvuspidu, neile jagatakse seal suppi."

"Me võtame seda tõsiselt, aga natuke teeme selle üle nalja ka," kommenteeris Elsayed asjaolu, et kuidagi on Soome saanud kõige õnnelikuma riigi kuvandi ja tiitli muu maailma silmis. "Meil on selle üle ikkagi hea meel ja mina isiklikult tunnen, et see on ka kuidagi põhjendatud. Igat inimest on püütud ühiskonda kaasata ja see on väga oluline. See ongi see põhjus, et meil aidatakse teineteist ja hoolitakse teineteisest."

Elsayed nendib aga, et sõites Helsingist Tallinnasse tööle ei muutu olukord kuigi palju. "Sageli küsitakse minult, kuidas Eestis on, aga minu arvates kõik töötab siin enam-vähem samamoodi. Erinevusi muidugi on. Võib olla Soomes 60-aastased naised on positiivsemad ja nende eluvaade on optimistlikum, aga see on minu isiklik arvamus," tõi ta välja.

Praegu räägitakse Soome ühiskonnas väga palju sisserändest ja ka koolielust. "Sellest, kuidas lapsed enam ei oska lugeda ega saa enam loetust aru ja nutitelefonid on liiga palju klassis kaasas. Soomes on toimunud ka polariseerumine. On need, kellele vana heaoluriik on väga väärt ja on inimesi, kes tunnevad, et neid on petetud ja jäetud kõrvale. Seepärast on ka populistlikud liikumised populaarsed ja neid kuulatakse."

Elsayed kuulis Soomes, kuidas räppi kasutatakse sotsiaalseks innovatsiooniks ning tõi selle idee ka Eestisse.

"Eriti just noorte puhul, kellel on olnud raske, haiglates, vanglates ja isegi harilikus noortetöös. Korraldatakse töötubasid, kus noored saavad teha omi laule ja neid juhendatakse."

Ta otsis Soomest juhendajad ja õnnestus ka rahastus saada. "15 kuud kestis projekt, kus kümme Soome ja kümme Eesti noort koos räppisid. Juhtus nii, et nad tegid ka plaadi "Rapacross vol. 1". Juunis toimus ka väike kogukonnafestival, kus kõik said laval esineda. Sellest valmib kohe ka dokfilm, mida saab vaadata Jupiteris," tõi Elsayed välja.

Ka Soomes toimuvad praegu suured meeleavaldused kärbete vastu.

"Kultuuriinimesed püüavad rääkida, et 17 miljoni suurune kärbe, mis kultuurivallas on tulemas, ei päästa riigi eelarvet, sest see on väike summa, aga tähendab väga palju kultuuriasutustele ja inimestele, kellel siiani pole liigselt raha olnud. Meil on praegu selline valitsus, kellele kultuur ei ole eriti tähtis teema. Mulle jäi eriti meelde, kui Põlissoomlaste esinaine oma kampaania ajal juba ütles, et kultuur on selline luksus, mida me ei saa endale lubada. See oli kohutav ja see on jäänud meelde," ütles Elsayed.

Soome iseseisvuspäeva tähistatakse muuhulgas saiakeste pakkumisega ning Tallinnas seotakse Jaan Krossi kujule juba kolmandat aastat sall ümber kaela ning lauldakse koos Soome hümni. "Suurem pidu toimus Tartus," lisas Elsayed.