Tallinnasse jõudis mudel laevast Leon, mis algselt oli mõeldud hobuste transpordiks, kuid mis lõpuks võeti kasutusele hoopis ekspeditsioonilaevana. "See valmistati 19. sajandi alguses riikliku meremuuseumi töökojas. Mudel on väga kuulus ja hinnaline, sest seda soovis endale Napoleon I, et see pandaks üles Grand Trianoni galeriisse Versailles' lossis. Laevamudel oli Napoleoni jaoks diplomaatia töövahend," tutvustas Marianne Tricoire Prantsuse Mereväemuuseumist.

"See on ka väga eriline, sest see valmistati väärismaterjalidest nagu eebenipuu, mahagon, elevandiluu – tavaliselt tol ajal neid laevamudelistes ei kasutatud. Kui lähedalt vaadata, on näha, et mudelil on väga peenelt nikerdatud detailid, mis on väga erakordsed," jätkas Tricoire.

Laevamudel jõudis Prantsusmaalt Eestisse kahe ööpäeva jooksul mööda maad ja merd. "See on pakendatud nii, et karp on karbi sees: kui on mingisugune vibratsioon, siis karbi konstruktsioon maandab selle, see on üliturvatud," kommenteeris näituse kuraator Feliks Gornischeff.

"Tol ajal tehti laevamudelid pärid laeva jooniste järgi, mis tähendab, et võeti laevajoonis ja need mõõdud, mis olid peal, neid vähendati," rääkis kuraator ja märkis, et päris laeva saatus on teadmata.

Meremuuseumi näitus keskendub balti-saksa meresõitjale ja kartograafile Adam Johann von Krusensternile, kelle Vaikse ookeani atlase koostamisest möödub 200 aastat. "Tema koondas sinna nii prantslaste, inglaste kui ka teiste eurooplaste maadeavastuste tulemusi. See konkreetne laev illustreerib prantsuse maadeavastajate merereise, kellega Krusenstern oli otse kirjavahetuses ise," rääkis Gornischeff.

Näitus "Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine" Lennusadamas avaneb 19. oktoobril.