Meelerahulaagris osalenud teraapiameeskonnaliige Inna Sidoruk rääkis "Ringvaates", et Karepal toimunud laagrit korraldas Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühing. "See rehabilitatsioonilaager oligi korraldatud Ukrainast ebaseaduslikult küüditatud lastele ja peredele, kellel õnnestus oma lapsed tagasi koju saada," selgitas ta.

Sidorukiga oli laagris kaasas teraapiakoer Major. Naise sõnul aitavad teraapiakoerad maandada ärevust ja pinget ning loovad turvalise keskkonna, mida trauma üle elanud lapsed vajavad. "See kogemus oli meie mõlema jaoks sügavalt liigutav," tõdes ta. "Mul on ukraina juured ja sõja algusest peale on minu missiooniks olnud aidata ja toetada lapsi, hoolitseda nii palju kui võimalik oma oskuste ja võimaluste piires."

Sarah McCarthy dokumentaalfilmi keskmes on Ukrainast röövitud Veronika Vlasova ja Saša Mezhevoy. Veronika Vlasova viidi Venemaale kohe peale tema küla vallutamist sõja alguspäevil. Kõigepealt viidi ta Venemaale laagrisse ja seejärel lastekodusse, kus ta viibis üle aasta.

Viieaastane Saša Mezhevoy eraldati Mariupoli vallutamise käigus isast, õest ja vennast sõjaväe kontrollpunktis. "Kõigepealt öeldi talle, et ta näeb oma isa paari tunni pärast, kuid tegelikult viidi lapsed Venemaale, kus neid Vene perre sundadopteerimisega ähvardati," rääkis Sidoruk.

Lapsed saadi Venemaalt tagasi tänu Ukraina laste õiguste organisatsioonile. "Tegelikult on nii paljud lapsed seal endiselt kinni ja loodavad koju pääseda," nentis Sidoruk. Selleks, et röövitud lapsed Venemaalt ära tuua, koguvad ka filmitegijad annetusi.

"Tahan elada maailmas, kus laste ja vanemate lahutamisel tulevad teised inimesed appi. Meil on seni olnud kaks eellinastust: üks ÜRO laste õiguste komitees Genfis, teine filmitegijate kogukonnale New Yorgis. Nende kahe linastuse käigus suutsime koguda vahendeid meie partneritele Ukraina laste õiguste võrgustikus, kes aitasid taas kokku Saša ja Veronika, et nad saaksid toetada veel viie lapse kojunaasmist," rääkis filmi režissöör Sarah McCarthy.