Siret Tuula filmide dubleerimisest: tuleb lihtsalt loota, et su hääl sobib kuhugi
Filme dubleeriv Siret Tuula tõdes, et dublaažimaailmas ei saa rollide saamiseks ise ära teha rohkem, kui lihtsalt loota, et su hääl sobib kuhugi.
Möödunud aasta lõpuni "Aktuaalse kaamera" ilmateadustajana töötanud Siret Tuula rääkis "R2 päevas", et on sel aastal muusikale keskendunud. "Mul on oma bändiga Tailor Made, millega pakume tantsumuusikat, üsna tihe suvi selja taga," tõdes ta. Lisaks esinemistele on Tailor Made uut plaati salvestanud. "Albumi avaldamist sihin järgmisesse kevadesse," tõstis ta oma tegemistelt katteloori.
Oktoobris jõuab kinodesse Ameerika Ühendriikide animatsioon "Pöörane robot", mille peategelasele Tuula eesti keeles hääle andis. Ta tõdes dublaažimaailmas ei saa rollide saamiseks ise ära teha rohkem, kui lihtsalt loota, et su hääl sobib kuhugi.
"Häälemaailm on nii spetsiifiline – peab olema õige tonaalsus, õige hääle vanus. Just nimelt hääle vanus! Hoolimata sellest, mis on minu õige vanus, ei pruugi minu hääl mu vanusele vastata. Tavaliselt lähen palju nooremate rollide peale, kui ma ise olen. Tihti on need printsessid, noored neiud, väikesed tüdrukud ja ka väikseid poisid – neid loevad tihti naised," tutvustas ta.
Uues filmis pakkus pakkus Tuulale helirežissöör Tiina Andreas, kes ta casting'ule kutsus. "Mulle sai tol hetkel selgeks, et nad otsisidki nooruslikku ja natukene sellist häält, et sa ei saa aru, kui vana see inimene on, kes räägib. Just sellist ähmase vanusega oli seda robotit ka vaja," meenutas ta. Kui esimesel casting'ul oli osalejaid rohkem, siis teist korda pidi ta ennast vaid ühe näitleja vastu tõestama. Filmile käis Tuula eestikeelset teksti sisse lugemas kolm-neli päeva.
Naise sõnul on filmi dubleerimisel oluline roll helirežissööril, kes pidevalt tagasisidet annab. "Vahel on see, et minu enda sees on tunne olemas, aga see ei jõua nii täpselt häälde. Dublaaži tugevus tuleb lõpuks ikkagi helirežissööri abil, kes kuuleb õige emotsiooni ära, välja," märkis Tuula ning tõdes, et robotile hääle andmine oli paras väljakutse.
"Näoilme on ju puudu ja robotil ei olegi seda. Neid emotsioone ei ole võimalik kuskilt lugeda, need peavad häälevärvist välja tulema. Siin ongi helirežissööril hästi roll kuulata, sest mina ei teagi alati, kas hääl tuli selle õige mahlaga, mis pidi tulema," lausus ta.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "R2 päev", intervjueeris Katrin Aarma