Mälutreener tahab teada, kes keetis potis nõelu ja tagus puidust nuppe kokku
Mälutreener Leelo Ainsoo rääkis "Terevisioonis", et spetsiaalsete mälutehnikate kõrval aitab mälu treenida ka see, kui keerad koduukse lukku või pesed hommikul hambaid teise käega kui tavaliselt. Üheks mälutehnikaks on lõbusatele küsimustele vastamine nagu näiteks kes keetis potis nõelu või tagus päev otsa puidust nuppe üksteise vastu.
"Mälutehnikad aitavad meid mälutreenimisel. Kognitiivsed protsessid aeglustuvad meil kõigil, ennetusega on vaja tegeleda kogu aeg, mitte siis, kui mäluprobleemid on juba käes. Mälutreenerid tulevad appi siis, kui inimesed ise tahavad oma mälu treenida," ütles MTÜ 65B eakate mälutreener Leelo Ainsoo. "Mälutreenerid töötavad üle Eesti ja annavad nippe ning suuniseid, kuidas võiks oma mälu treenida."
Ainsoo sõnul on mälu treenimiseks vaja suhelda inimestega, kuskil käia, ainult ristsõnade lahendamiseks ei piisa.
MTÜ 65B annab välja ka ajakirja "Särts", kust leiab samuti palju harjutusi mälu treenimiseks. "On visuaalseid harjutusi, tähelepanu keskendumise harjutusi, sõnavara harjutusi," loetles Ainsoo.
Mälu saab treenida näiteks selliste küsimustega nagu mitu külge on liiklusmärgil Stop? Vastus on kaheksa külge. Kümneaastase Oliveri isa on vanem kui Oliveri vanaisa, kus see loogika on? Vastus: sellepärast, et Oliveri ema isa on noorem.
"Üks harjutus "Amet ei riku meest" on selline, kus peab mõtlema 30-40 aastat tagasi, kus oli töid, mida tänapäeval enam ei ole või tehakse teistmoodi. Kes keetis potis nõelu? Meditsiiniõde. Kes tagus hommikust õhtuni puidust nuppe üksteise vastu? Raamatupidaja arvelaual.
Ainsoo sõnul tuleks iga päev teha erinevaid harjutusi. "Kümnest minutist juba piisab. Aitab ka sellest, kui paremakäeline inimene näiteks hommikul vasaku käega hambaid peseb või keerab uksevõtit teise käega, kui tavaliselt harjunud on. Igasse päeva üks särts ja ongi asi tehtud," motiveeris Ainsoo.

Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Liisu Lass