Tallinnas on üle 30 kogukonnaaia
Tallinna kogukonnaaedades käib vilgas tegevus, lisaks köögiviljade, taimede ja lillede kasvatamisele peetakse ühisaias ka kanu ning küpsetatakse koos pitsat. Kaasaegse kunsti muuseumi hoovi peaaednik Brigit Aropi sõnul on nende kogukonnaaia eesmärk soodustada koos käimist ja kogukonnaliikmete ühiste kokkupuutepunktide leidmist.
"Siin kasvatavad köögivilju, maitsetaimi ja ravimtaimi Põhjala tehase kogukonna liikmed ja ka kohalikud elanikud ning teinekord inimesed ka mõnest kaugemast linnaosast. Siin käib hästi erinev seltskond, vanurid, lastega pered, ettevõtjad, kunstnikud, " ütles Põhjala aia eestvedaja Kristiine Špongolts "Ringvaatele".
Põhjala kogukonnaaias jalutavad ringi ka kanad.
"Inimesed võib olla ei jaksa enam pidada maamaja või midagi sellist, nad tulevadki linna ja otsivad samaväärset võimalust, aga natuke väiksemat. Hetkel on Tallinnas üle 30 aia, selle aasta lõpuks peaks olema üle 40 aia," ütles Pelguaia eestvedaja Martin Pennaste. "Pelguaias oli üle 200 inimese, kes tahtsid liikmeks saada ja üle sajale pidime "ei" ütlema. "
"Meie otsustasime siia istuda eelkõige laste pärast, et nad näeksid, kuidas seemnest midagi kasvab. Saime aiamaa, mille pidime ise ära rohima. Siis hakkasime mõtlema, kuidas seda kujundada, me olime viimaste hulgas, kes selle lapikese said. Plussiks on see, et vajalikud tööriistad on kohapeal olemas, ei pea midagi kaasa võtma. See on väga mugav ja on arvestatud korterielaniku elustiiliga," ütles Pelguaia hobiaednik Risto Nigol.
Kohapeal käib ka professionaalne aednik, kelle käest saab Nigoli sõnul alati nõu küsida.
Kaasaegsa kunsti muuseumi hoov on ilmselt kõige loomingulisem kogukonnaaed, sest siin kujundavad aeda ka tõelised kunstnikud.
"See aed rajati viis aastat tagasi esimesel koroonakevadel," ütles EKKM-i peaaednik Brigit Arop. "Kartuli kasvatamine on meil hästi välja tulnud. Meie aia eripära on see, et siin on üsna pime, sest siin on palju puid ümber. Meil on siin pigem rohkem algajad. Kuna see on kogukonnaaed, siis on oluline koos käia, koos õppida ja midagi teha. Sellepärast on meil aianurgas ka pitsaahi teist suve, et siis soodustada koos käimist ja millegi koos tegemist, kokkupuutepunktide leidmine on meie jaoks kõige olulisem, mitte see, et siin kõik õigesti kasvaks."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Ringvaade suvel", intervjueeris Iida-Mai Einmaa