Erle Loonurm olümpia ava-show'st: Prantsusmaa näitas oma rikast ajalugu
ERR-i kultuuritoimetuse juht Erle Loonurm rääkis "Ringvaates" lahti kõik sümbolid ja omapärased tegelased Pariisi olümpiamängude avatseremoonial ning tõdes, et selle nauditava show'ga soovisid lavastuse loojad teha vaimuka ekskursiooni Prantsusmaa kuulsusrikkasse ajalukku.
"Mind ei pannud väga üllatuma, et Pariisi olümpiamängude avatseremoonia poleemikat tekitas. Kunst on kunst ja see ongi mõeldud natuke ehmatama ja võib olla ka šokeerima," ütles ERR-i kultuuritoimetuse juht Erle Loonurm.
"Kas midagi kujutati veidralt või on selle nimi interpretatsioon. Thomas Jolly, kes oli avatseremoonia pealavastaja, lähenes väga loominguliselt ja teistmoodi peojumal Dionysosele, kes oli Vana-Kreekas veini ja pidustuste jumal. Philippe Katerine, kes teda kehastas, ütles ise selle peale, et kui ta oleks tahtnud šokeerida, oleks ta võtnud selle vähesegi kaunistuse endalt ära ja siis oleks see olnud šokeeriv," lisas Loonum.
Sealt edasi tuli stseen püha õhtusöömaajast, kus ümber laua istuvad drag queen'id ja kväärid. "See kõik esindab väärtusi, mida Jolly on tahtnud show'ga esile tõsta ehk identiteedirikkust, erinevaid väljendusviise ja arusaamu."
Seejärel sõitsid mööda Seine'i jõge kuus kilomeetrit kuulsad Seine'i jõe praamid, mis sõidutavad turiste ja mille peal on võimalik imetleda kõiki neid kuulsaid ajaloolisi hooneid, mis kallaste äärde jäävad.
Suured näod Seine'i ääres olid Loonurme sõnul fragmendid Louvre'is olevatest maalidest. Seal on erinevad tegelaskujud maalidelt. "Väga efektsed ja väga ägedad. Jolly ütles ise ka, et ta tahtis tuua institutsionaalse ja akadeemilise kunsti kokku popkultuuri, urbanistliku kunstiga. Tuua need kaks pealtnäha sobimatut maailma kokku ja luua sellelt pinnalt uut väärtust loov maailm," kommenteeris Loonurm.
Tema sõnul iseloomustaski olümpia avatseremooniat julgus. "See on isegi ootamatu, sest prantslased üldiselt austavad traditsioone. Juba see on üllatav, et Thomas Jolly valiti seda show'd lavastama. Meeskonnas olid veel stsenarist, ajaloolane ja kirjanik."
Tõrvikuga mees sümboliseeris Loonurme sõnul videomängude mängijaile väga tuttavat Assassin's Greed'i, ühe tuntuima videomängu peakangelast.
"Meest, kes jookseb revolutsiooniaegsel Prantsusmaal mööda katuseid ja mööda linna. See varjatud näo ja kapuutsiga mees on Prantsuse ajaloos hästi tugev figuur ja sümboolne mees, kelle Voltaire on kirjutanud ajalukku. Ta on alati olnud vangistuses mees, keegi, kellel on võti, lahendus käimasolevatele sündmustele. Tegelikult kehastasid kokku 12 erinevat meest seda tõrvikuga meest, keda me videos nägime," selgitas Loonurm.
Samuti kappas üks hobune kõik need kuus kilomeetrit läbi. "Seda hõbedast hobust ehitati terve aasta ning see sümboliseerib olümpiamängude väärtusi, nagu vastupidavus, jõud ning samuti sümboliseerib see tiibadega hobust nimega Pegasus, kelle kabjalöögist tekkis allikas, mis inspireeris kõiki luuletajaid. Samal ajal on see apokalüpsis, mis tähendab justkui maailmalõppu ja pimedust, mille lõpust tuleb uus algus ja valgus. Naine, kes tema seljas ratsutab, on jumalanna, kes sümboliseerib Seine'i jõge," selgitas Loonurm.
Üks Loonurme lemmikkohti avatseremoonia etenduses oli naine, kes hoiab oma pead süles ning see pea laulab.
"See on Marie Antoinette ja kes tähelepanelikult jälgis ETV kevadkava, kus oli temast kaheksaosaline sari, sai teada, mis naine see oli. Hoone oli Prantsuse revolutsiooni aegne 18. sajandi vangla, kus Marie Antoinette oli vangis, enne kui tal pea maha võeti. Keskajal oli see kuninga residents."
"Tema koos oma mehe Louis XVI-ga oli viimane monarhia esindaja, nad olid viimane Prantsusmaa kuninganna ja kuningas, pärast seda tuligi vabariik. Loojad, kes Pariisi olümpiamängude avatseremoonia lavastuse tegid, ütlesid ise, et oluline oligi näidata Prantsusmaa ajalugu, minnes mööda Seine'i jõge ja tuues esile hooneid, mis seal vasakul-paremal on ning näidata Prantsusmaa ajaloo rikkust."

Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Rigvaade suvel"