Ivo Tšetõrkin seniavastamata hõimust: umbes nagu karu satub Rocca al Maresse
Amazonase vihmametsast Peruus astus eelmisel nädalal välja senikontakteerumata pärismaalaste hõim, kelle maadel tegutsevad praegu aga metsaraadajad. Antropoloog ja reisikorraldaja Ivo Tšetõrkin valgustas "Ringvaates" olukorda.
Tšetõrkini sõnul ei ole tegelikult avastatud uut põlisrahvast. "Iga natukese aja tagant hüppab mõni neist veidike metsast välja ja siis läheb maailm kihevile, umbes nagu karu satub Rocca al Maresse ja kõik vaatavad, et ohhoo, on midagi juhtunud," märkis antropoloog.
"See hõim on tegelikult kaardistatud, aga nad ei ole lihtsalt kontakteerunud, nendega puudub kontakt. Juriidilises mõttes võiks neil olla oma piirkond, nad peaksid elama seal, nad tuleks rahule jätta, aga paraku jõudsid nende maadele puuraidurid, paraku legaalselt ja rajasid sinna metsa paarsada kilomeetrit teed," rääkis Tšetõrkin.
Antropoloogi sõnul ei peaks neid nn avastatud rahvaid üldsegi uurima. "Nende viimaste põlisrahvastega, kes üldse on maailmas olemas, kellega puudub kontakt, siis mõte ongi see, et nad tuleks jätta nii, nagu nad on. Üldiselt on akadeemiline üldsus ja maailm seda meelt, et neid ei peaks uurima, sinna ei peaks minema, sest hakatuseks nad surevad maha nagu kärbsed, sest me viime neile haigused, mille vastu nad pole immuunsed," rääkis ta.
Lisaks võivad ka põlisrahvastele tutvustatavad tehnoloogilised edendused neile halvasti mõjuda. "Kusagil Brasiilias oli uudis, kuidas Starlinki aparaat viidi mõnda aega tagasi kontakteerutud põlisrahvaste juurde. Selle asemel, et nad hakkaks seal Nietzchet või muid tähtsaid ürikuid lugema, tekkis neil pornosõltuvus. See lükkas kohe kogu külaühiskonna pea peale."
Kuigi rahvusvaheline üldsus arvab, et pärismaalaste hõimude tegemistesse ei peaks sekkuma, siis nad ise oleksid võib-olla pigem valmis kohe n-ö teksad jalga tõmbama. "See on väga hea küsimus, et kust võtame meie selle õiguse öelda, et teile me neid asju keelame," märkis Tšetõrkin.
Tšetõrkin on ise käinud Brasiilia ja Peruu piiril elava Matsé hõimu juures, kellega loodi kontakt 1970. aastatel. "Nad rääkisid, et meil maandub siin kord aastas helikopter, mille peal on National Geographic, BBC või mõni Lõuna-Korea teletiim, siis me küsime neilt 10 000 dollarit, paneme oma hõlstid selga ja teeme umpa-umpat, et nad saaks näidata oma televaatajatele, kuidas seal elatakse. Pärast, kui need tüübid lähevad minema, siis pannakse oma tavalised dressid jälle tagasi," rääkis ta.
Reisikorraldajana tahabki Tšetõrkin näidata, et tegelikult käib ka vihmametsas tihti elu nii nagu igal pool mujal. "See läheb muidugi natuke eemale nendest kontakteerumata hõimudest, kes on pigem vabatahtlikult valinud selle isolatsiooni ja me võiksime respekteerida nende kultuurilist enesemääramise õigust, et nad võiks seal niimoodi õndsalt elada edasi nii kaua, kuni nad tahavad," märkis ta.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Ringvaade suvel"