Erkki Koort: ütlus "kui kahurid räägivad, siis muusad vaikivad" on hirmutavalt täpne
25. juulil esietendub Vastseliina piiskopilinnuses kirjaniku ja julgeolekueksperdi Erkki Koorti romaani "Salakuulaja Vastseliinas" põhjal sündinud suvelavastus. Koorti sõnul on tal Vastseliinaga alati olnud eriline side.
"Vastseliina, mis tõlkes tähendab "uus linn", rajati sellepärast, et vana linn jäi kaugeks. Vana linn oli Kirumpää. Linnus rajati rohkem piirile lähemale ja rajati selleks, et kaitsta piiri vastu Venemaad ja koguda maksu. Põhimõtteliselt samamoodi nagu Narva seisab kohe vastu Jaanilinna, nii seisis ka keskajal Vastseliina kohe vastu Pihkva alasid ja ega see venelastele üldse ei meeldinud, sest see tuli nendele liiga lähedale," selgitas Erkki Koort.
Vastseliina linnuse 14. sajandist pärit varemed on inspireerinud Koorti, kes ordulinnuse lood raamatu "Salakuulaja Vastseliinas" vahele kirjutas. "Ma olen ise pärit siit lähedalt, elan umbes kaheksa kilomeetri kaugusel ja see on mulle kogu aeg olnud selline koht, mis on mind paelunud."
Linnus rajati Koorti sõnul esialgu tornlinnusena. "Kui ma seda raamatut kirjutasin, siis ma kirjutasin selle alguses kahekordsena, siis kirjutasin ühe korruse juurde. Kui arheoloog Heiki Valk, kes mind nõustas, seda luges, siis ta ütles, et mis kolm korrust, sel oli kuus korrust. Ta oli ikka selline massiivne võimas torn, ja siis hakati vaikselt rajama müüre ümberringi."
Ühel hetkel võis Vastseliina ümbruses olla ka koguni 17 kõrtsi. "See ilmselt ei ole nali. Toonane üks kõrtside funktsioon oli olla meelelahutuslik, aga suur osa oli ka ränduritele majutuse pakkumine," sõnas Koort.
Selleks suveks on linnus vormunud aga teatrilavaks, kus Koorti teos draamavormis publikuni tuuakse. Suvelavastuse esimest versiooni lugedes, polnud Koort eriti vaimustunud. "Aga kui me saime kokku siin samas kõrtsis ja näitlejad hakkasid juba esimest lugemist tegema, siis oli täiesti teine pilt," oli Koort rahul.
Lavastaja Tarmo Tagamets tegi sihiliku otsuse, et kõik näitlejad peavad olema Vana-Võrumaa taustaga. Peaosas astub sõjasulane Markusena üles tegelase nimekaim Markus Truup.
Hetkel on Koortil käsil oma 14. sajandile keskenduva romaanisarja neljanda osa kirjutamine. "See ütlus, et kui kahurid räägivad, siis muusad vaikivad, on hirmutavalt täpne. Minu põhieriala on ikka julgeolekuekspertiis, ja mis seal salata, peale Venemaa täiemahulist sissetungi, kukkuks ilukirjandus minu jaoks ära umbes aastaks. 2023 juuni alguses ma sain uuesti hoo üles, aga peale seda tuli Prigožin oma avantüüriga, mis tähendas, et jälle kukkus see ära. Nüüd ma püüan seda käima saada järjest," rääkis Koort.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Ringvaade"