Ksenija Balta: olen teinud sporti inimvõimete piiril
Treener ja väikese Kira ema Ksenija Balta rääkis "Vikerhommikus", kuidas ta oma hulljulget tütrekest ohjeldab ning miks ei suutnud ta pärast emaks saamist tippsportlasena naasta. Teda on aidanud kriisidest välja elufilosoofia, mis laseb asju aktsepteerida sellistena nagu need on, kui ei ole tema võimuses neid muuta.
"Olümpiatõrviku kandmine ja selle saatmine oli väga eriline kogemus, pisarad tulid silma. See on ühe sportlase jaoks väga ainulaadne hetk ja sellest arusaamine, et just sina oled see väljavalitu," ütles 37-aastane sportlane ja treener Ksenija Balta, kes Pariisis toimuva spordipeo õhustikku juba maikuus olümpiatõrvikut kandes kogeda sai.
Balta elus on uued väljakutsed väga mitmel rindel. Kaks aastat on ta ema ning lisaks toimetab juba ligi aasta treenerina.
"Tütar Kira on kaheaastane, ta on kiire Kira, areneb ja kasvab jõudsalt. Natuke valmistab ta peavalu nagu kõik lapsed, sest ta on suhteliselt hulljulge ja kohati väsin ma sellest ära, silma tema pealt ära ei saa lasta, sekundiga on ta kohe teises kohas," kirjeldas Balta oma elu väikelapse vanemana.
Balta sõnul on tütre kaugushüppe isiklik rekord praegu natuke üle meetri. "Ta käib minuga hallis kaasas ja kasvab üles sellises keskkonnas, et näeb õigeid liigutusi, ega tal suure tõenäosusega kergejõustikust pääsu pole ja ega ma kätt ette ka ei pane. Ta näeb hallis treenivaid iluvõimlejaid ja püüab kõiki matkida. Kõige hullem on see, et kui nad hakkavad saltosid tegema, siis neid ta püüab ka matkida, ja see mulle üldse ei meeldi. Ta näeb kõike ja õpib kõigilt."
Pärast tütre sündi oli Balta väga lähedal sellele, et tulla sportlasena tagasi, aga juhtus nii, et ühel päeval tavalist jooksu tehes rebenes Patella kõõlus. "See on tegelikult äärmiselt tugev kõõlus, mis kannatab väga palju. Aga selle konkreetse kõõluse aeg oligi läbi, ta vajas parandust, see oli paratamatu," ütles Balta, kes on sporti teinud suisa inimvõimete piiril ja enda sõnul sellest ülegi astunud.
"Tippsportlasena treenides tunnetasin oma vanust küll, aga oma igapäevaelus absoluutselt mitte, vanemas eas võtab taastumine rohkem aega."
Balta rääkis oma elufilosoofiast. "Olen elult saanud õppetunni, et alati tuleb mingil määral kaasa minna vooluga, kus suunas elu sind viib, seda tuleb aktsepteerida. Teen plaane, aga kui asjaolud muutuvad, siis ka plaanid muutuvad. See mõttelaad on mul olnud väga pikka ega. Mina lähen muutustega kaasa. Enamasti proovin viimseni läbi suruda enda plaani, aga kui näen, et see ikka üldse ei toimi, siis võtan uue pöörde ja lähen selles suunas, kõik asjad ei ole meist olenevad."
Tänu sellele mõtteviisile pole Balta langenud kunagi väga sügavale depressiooni ning on arvamusel, et elus on väga oluline õppida asju aktsepteerima sellistena nagu need on, kui ei ole sinu võimuses neid muuta. "Tuleb eluga edasi minna ja mitte jääda end piinama. Mõtlen, et mis ma nüüd järgmiseks teen."
Balta sõnul on tal emadusega tulnud uued hirmud. "Kui pärast lapse sündi sportlasena tagasi tahtsin tulla, siis mul ei olnud hirmu vigastuste ees, pigem muretsen ma lapse pärast, et tema jaoks ohte likvideerida."
Eelseisvaid Pariisi olümpiamänge kommenteerides, lisas Balta, et Eesti kergejõustiklastel on väga head võimalused saada medal. "Mis värvi see tuleb, ma ei tea, aga väga loodan, et meie mitmevõistluse noormehed tooksid selle medali koju, kas siis üks, kaks või kolm, aga panustaks vähemalt ühe peale."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Vikerhommik", intervjueeris Piret Kooli