Jahimeeste seltsi juht Tõnis Korts: ulukil on alati peatee
Eesti Jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts rääkis "Vikerhommikus", et ulukitega juhtunud õnnetuste põhjuseks on autode rohkus, vaikselt liikuvad masinad ning tihe teedevõrk, mis kulgeb üle ulukiradade. Jahimehed on paigaldanud teede äärde reflektoreid, aga tema sõnul peavad autojuhid arvestama, et ulukitel on alati peatee.
"Viimasel ajal on õnnetusi ulukitega väga palju ja me oleme seltsi poolt ka teinud projekte "Ulukid teel", et õnnetuste arvu vähendada, oleme paigaldanud reflektoreid ja teinud sellekohast uurimust kolm aastat, mis on näidanud, et metskitsede koha pealt need reflektorid päris hästi toimivad," ütles Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.
Teine asjaolu on Kortsu sõnul kindlasti see, et autosid on ka praegu rohkem, elujärg on juba päris hea, teedevõrk väga tihe ja see läheb läbi ulukite elupaikade, kus loomadel on oma rajad.
"Sellepärast me jahimeestena toonitame, et ulukil on alati peatee. Autojuhid peaksid arvestama sellega, et kui nad sõidavad läbi uluki elupaikade, siis ulukitel on ka õigus liikuda. Autode rohkus on tinginud selle, et avariisid on rohkem ja muidugi autod on ka vaiksemaks läinud, ei ole müra ja tihtipeale ulukid ei oskagi autot enam oodata," loetles Korts põhjuseid, miks õnnetusi on nii palju.
Jahimeeste kogemuse põhjal toimivad reflektorid ka põtradele, seepärast tahaks selts seda edasi uurida, sest ühtlast infot selle kohta praegu kuskil pole.
Värske ulukiseirearuanne näitab, et metskitsede arvukus on langustrendis ja põtrade arvukus on samuti tunduvalt madalam. "Põtrade arvukus oligi plaanis alla viia, sest aastaid tagasi olid kahjustused metsale suured. Ulukite arvukust vähendab meie kliimas ka talv. Kui ikka sügav ja karm talv on, on see metskitsele hukutav," lisas Korts.
Tema sõnul läheb kõikidel suurkiskjatel praegu väga hästi. "Hunti on palju ja ta on Euroopas ka kaitsealune liik. Talle on tehtud ohjamiskava, kus on ette nähtud hundikarjade arv, mis võiks olla optimaalne. Täna on lubatud karjade arv 20–30, tegelik karjade arvukus on aga kõrgem ja tõuseb veelgi. Hunte on rohkem, kui ohjamiskava maksimum ette näeb ja ka oht sõralistele on seetõttu suurem. Huntide tellimus küttimiseks tuleb riigi ja lambakasvatajate poolt," ütles Korts.
Aastakümneid tagasi ei olnud ka iga metsavaht metsas silmast silma karu näinud aga täna on nii, et karu näeb isegi asulates liikumas. "Karu tuleb ise külla, akna taha, aeda prügikasti kallale. Karude arvukus on tublisti tõusnud," lisas Korts.
Eestis jahimeeste sõnul selliseid kiskjaid pole, keda kartma peaks. "Aga loom on loom, ka lemmikloom on vahel käitumiselt ettearvamatu. Kunagi ei tea, kuidas loom käitub ja see, mida defineeritakse rünnakuna, on tavaliselt oma järglaste kaitsmine ja selle käigus rünnatakse," selgitas ta.
Kui kohtad looduses mõnda loomapoega, võib Kortsu sõnul jääda mulje, et loom on justkui maha jäetud ja tekib kohe soov teda päästma hakata. "Aga looduses on kõik reguleeritud, kui on kuskil terve ja tugev noorloom, siis kuskil on ka tema ema, kes teda pingsalt jälgib. Kõige mõistlikum on lihtsalt eemalduda, mitte hakata pilte tegema, las loodus toimib omaette."
Mida kiiremini sealt Kortsu sõnul lahkutakse, seda parem, sest mõned loomad ei taha, kui võõras lõhn küljes on, ükskõik, kui abivajav see loom võib tunduda.
Ilvesega on ka meil praegu väga hästi. "Ta on samasugune külaline nagu hunt ja karu. Ilvest kohtab juba igal sammul ja on külasid, kus ta on lausa igapäevane külaline. Ka tema tahab süüa, aga ta ei ole nii plastiline kui hunt, kes sööb ka metssiga, kobrast ja kährikut, ilves sööb jänest või metskitse ja kui toidubaas on väike, hakkab ta kannatama."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Marju Himma ja Janek Luts