Martti Kalda: Aasia on väga vägivaldne, aga turistina reisides seda ei näe

Vikerraadio suvesarja "Hommikumaa vägevad" saatejuht Martti Kalda rääkis Menu portaalile antud intervjuus, et saate idee on rääkida Idamaade ajaloosündmustest nii, et selle keskmes on huvitav inimene. Aasia-teemadel arvamusliidriks kujunenud Kalda tõi näiteid, kuidas Aasias sekeldustesse sattuda võib olla eluohtlik ning ütles, et Aasia ongi väga vägivaldne.
Kaldat hakkas Aasia huvitama teismelisena. "Keskkoolis räägiti hästi palju kunstiajaloost, Vana-Egiptusest, Vana-Lähis-Idast ja mind hakkas huvitama, mis sealt geograafilises mõttes edasi on."
Kui Kalda oli läbi lugenud kogu tol ajal kättesaadava eesti-, vene- ja ingliskeelse kirjanduse, oli tema jaoks loogiline valik ülikooli teoloogiat õppima minna. "Alguses õppisin teoloogiat, aga kuna mind ei huvitanud üks religioon, vaid erinevad religioonid ja nende võrdlemine, siis tuli huviorbiiti Aasia kultuurilugu ja sealt edasi juba orientalistika," meenutas Kalda oma sügava huvi algust Aasia vastu.
Reaalsusest ärakäimiseks oma põgenemiskoht
Orientalistika kui teaduse ajalugu algab Kalda sõnul India ning sanskriti keele uurimisest, mis on nende põhiline keel, millest ta ka ise tekste eesti keelde tõlgib. Kuigi ta on vana testamenti lugenud ka heebrea keeles, on sanskriti Kalda põhikeel. "Sanskriti on ka jooga, meditatsiooni ja paljude uususundite, näiteks Hare Krišna liikumise keel. Hindude jaoks on see pühakirja keel."
Kalda toob sanskriti keele kohta ilusa võrdluse. "Paljudele noortele meeldivad lood superkangelastest, eelmist põlvkonda inspireeris näiteks Tolkieni "Sõrmuste isand". See kirjandus on eskapistlik, sa põgened sinna tänapäeva reaalsuse eest." Kaldal on reaalsusest ärakäimiseks oma isiklik põgenemiskoht.
"Kui ma loen üle 2000 aasta vanust sanskritikeelset teksti, siis ma olengi Indias. See keel tagab mulle ligipääsu hoopis teise maailma, teise tsivilisatsiooni. See on aken hoopis teistsugusesse aegruumi. Minu jaoks on keel vahend India kultuuri juurde."

Himaalajasse sattus esimest korda veidra seltskonna kutsel
Himaalaja oli esimene koht, kuhu Kalda Aasias sattus. "Himaalaja oli mu esimene armastus. Nüüd olen seal käinud kuus korda ja iga kord erinevas kohas. Kuivõrd sinna on raske ligi pääseda, see on füüsiliselt aeganõudev ning kõik inimesed ei kannatagi kõrgmäestikus viibimist välja, siis see eraldatus annab huvitava lisamomendi."
Kalda sattus Himaalajasse väga veidra seltskonna kutsel 1997. aastal. "Oli üks hull seltskond, kes tahtis Himaalaja mägedes ronida ja samal ajal sellest dokumentaalfilmi teha. Tänapäeval oleks käsikaameraga filmimine väga tavapärane, aga tol ajal oli see midagi erilist. Eriline oli juba see, et nad panustasid korralikku tehnikasse ning samuti oli reisil kaasas professionaalne operaator. Minu kutsusid nad sinna kaasa, et kultuuritaust oleks adekvaatne. Aasta aega tegime selleks rännakuks eeltööd, käisimegi seal ära ja ka film sai valmis," meenutas Kalda veidralt alanud käiku, mis muutis tema elu.

Vahel vajavad Aasiasse reisinud reisisellid nõu kriisiolukorras käitumiseks
Üldiselt ei osata seda arvata, aga Aasiasse reisimisel on vaja teada väga palju koha- ning regioonispetsiifilist infot, mida õpibki ainult Aasias viibides. "Mina olen kõik oma teadmised saanud Aasias reisides ja kõike kohapeal kogedes."
Pikki aastaid jagab ta neid väärtuslikke nõuandeid ka teistele. "Seal on hästi imelikke asju. Kui eestlased satuvad kusagil Aasias sekeldustesse ja konsulaarosakond ei tea, mida teha, siis helistatakse mulle ja uuritakse, kui tõsine see on, et eesti paar seksis Bali templis. See on väga tõsine probleem," jagas Kalda juhtumit.
Kalda sõnul on Indoneesias kõik väga sõbralikud seni, kui sa religiooni kallale ei lähe ning kuigi tegemist oli Hindu templiga, ei ole see ainult islami teema, vaid kohalikud suhtuvad absoluutselt kõikidesse religioonidesse sama tõsiselt.
Ta on nõustanud ka tütarlaste vanemaid, kelle võsukesed purjuspäi kuskil India väikelinnas pahandust on teinud. "Isegi Türgi vanglast on mulle helistatud," lisas ta.
Lisaks kriisiolukordadele on Kalda käest palju küsitud ka praktilist infot Aasiasse reisimisel. Kord tahtis üks pruutpaar minna Jaapanisse pulmareisile ning lisaks infole, kuhu minna ja mida teha, oli vaja neile selgitada Jaapani ülikeerulist raudteesüsteemi, millest ilma eelneva kogemuseta ise läbi närida pole võimalik. Tänavu küsiti temalt nõu ühe aasia-teemalise suvelavastuse kohta.

Mao Zedong pesi ennast üliharva ja Mahatma Gandhi jagas voodit noorte naissugulastega
Vikerraadiole on Kalda pikki aastaid kaastööd teinud nii hommikuprogrammis "Maailm täna" Aasia uudiseid tutvustades, kui väga mitmete raadiosaadete kaas- ja põhisaatejuhina, kuigi ajakirjanikuks ta õppinud ei ole.
2001. aastal tegi ta saadet "Metamorfoos" (toimetaja Terje Soots), mis rääkis Tiibeti ajaloost ja kultuurist ning 2011-2014 koos Marju Kõivupuuga saadet "Veel üks maailm" (toimetaja Haldi Normet-Saarna). Kalda autorisaadeteks on olnud "Palveränduri päevaraamat" ja "Valgus tuleb idast". Saatesarja "Hommikumaa vägevad" esimene hooaeg jõudis raadioeetrisse 2017. aastal.
Kui algul tegi ta saateid koos teise saatekülalise ja toimetajaga, siis "Hommikumaa vägevad" saateformaati välja mõeldes leidis ta, et võiks üksinda saatejuhipulti istuda.
"Mõte raadios midagi teha tekkis 2015. aastal, mil lahkusin ülikoolitöölt ja mul tekkis järsku suvel palju vaba aega. Kuna minu põhitegevuseks sai eestlaste Aasiasse reisima viimine, aga sinna ju mussoonvihmade tõttu suvel ei reisita, ja kuna mulle meeldib ennast ikka ja jälle proovile panna, mõtlesin, et võiksin ka üksinda mõnda saadet teha," meenutas Kalda.
Vikerraadio toonane direktriss Riina Rõõmus leidis, et see on hea mõte, sest suvel on paljud tavasaated puhkusel, ja nii see läks. "Järgnevad Vikerraadio juhid on minu ettevõtmist toetanud ning sellise toetuse najal on saadet väga hea teha."

"Hommikumaa vägevad" mõeldi toimetuses välja ühistööna ja saatesarja mõte oli ajalugu lahti rääkida nii, et selle keskmes on inimene. "Me kõik oleme kuulnud Mahatma Gandhi või Mao Zedongi nime, aga mida me neist päriselt teame?"
Saatesari valgustab huvitavaid detaile tuntud inimeste eraelust. "Näiteks Mao Zedong pesi ennast heal juhul kord nädalas, hambaid ei pesnud kogu elu vältel, vaid loputas rohelise teega ja pidas mahanuuskamist täiesti normaalseks. Tõeline pühamees Mahatma Gandhi aga näiteks testis oma suutlikkust seksuaalelust hoiduda sellega, et palus oma 14 –15-aastastel sugulastütarlastel alasti voodis enda kõrval öö läbi lebada, testides nii, kas ta ikka peab vastu."
Saatesarja tänavune hooaeg keskendub mässudele ja ülestõusudele
Uudne on tänavuse hooaja puhul see, et kodulehel on iga saate episoodi juures nüüd ka lugemissoovitused ja kui teema vastu on huvi, leiab kuulaja põhjalikumat infot.
Alguses keskendus Kalda saates Aasia kuulsatele isikutele, tähtsatele perekondadele ja suguvõsadele, seejärel usuliidritele ja terrorismipealikutele. Eelmisest hooajast alates on sarja fookuses üks kindel teema, mida saates läbivalt käsitletakse.
"Eelmisel aastal rääkisin maadeavastajatest. Enamus neist olid Euroopa päritolu, kes reisisid Aasias. Näiteks Edmund Hillary, kes vallutas Everesti tipu, on samuti Hommikumaa vägev, sest Everesti vallutamine toimus Aasias, kuigi mees ise oli pärit Uus-Meremaalt. Või Veneetsia päritolu Marco Polo, kelle reisikiri Aasiast on oluline sellepärast, et ta käis Aasias ja tõi sealt infot Euroopasse."
Sel aastal on saatesarja fookuses mässud ja ülestõusud. "Mässajatest olen ka varasemalt rääkinud, näiteks Mao Zedong oli enne võimuletulemist mässaja nagu paljud teisedki võimule tulevad inimesed on varasemalt mässajad olnud," tõi Kalda välja.

Aasia on väga vägivaldne, aga turistina reisides seda ei näe
Ikka ja jälle küsitakse Kalda käest, miks Aasia teemades nii palju vägivallast räägitakse. "Aga Aasia ongi vägivaldne, seal tuleb vägivald palju kergemini ka tavalistes inimsuhetes. Näiteks ei kujuta me isegi ette, kui palju antakse Aasia lastele kodus peksa. Isegi kõige läänelikumad Aasia riigid nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Taiwan keelasid alles viimase kümnendi jooksul õpetajatel koolis laste löömise ning 60 protsenti sealsete laste vanematest arvavad siiani, et laste löömine võiks koolis lubatud olla, kuigi parlament on selle nüüd seadusega ära keelanud."
"Hommikumaa vägevad" saatesarja puhul on Kalda eesmärk laiendada infot, mida Aasia kohta uudistest kuulnud oleme. "Näiteks oleme kuulnud Araabia kevadest, aga mis see täpsemalt oli ja mis seal ikkagi toimus."
Kalda sõnul on see saade, mis püüab ähmaseks jäänud ajalooseiku selgemaks teha. "Räägime sellest, mis kunagi oli ja mõtestame, mis selle tulemusena muutus. Igas saates toon ka välja, miks tollane sündmus tänapäeva jaoks oluline võiks olla. Ma vaatan iga isiku ja sündmuse sisse, kas seal on see lugu olemas, mis on väärt jutustamist."
"Hommikumaa vägevad" on Vikerraadio eetris suvistel teisipäevadel kell 14.05.
Varasemate hooaegade saated on järelkuulatavad Vikerraadio kodulehelt või Jupiterist.

Toimetaja: Annika Remmel