Pojenge on ajaloos kasvatatud ka ravimtaime eesmärgil
Kuumad ilmad maikuus tõid pojengide õitseperioodi paar nädalat ette poole. Tallinna Botaanikaaias toimub nädalavahetusel aga pojenginäitus. Botaanikaaia pojengide seisukorrast, pojengide kasvatamisest ja ajaloost rääkis "Huvitaja" saates Tallinna Botaanikaaia avamaa osakonna juht Anne Jaakson.
Hiinas on pojengid Jaaksoni sõnul ajalooliselt olnud lillede kuningad. "Tangi dünastia (618–907 pKr) oli see aeg, mil neid hakati aedadesse või paleede juurde istutama. Need olid mingil ajal ka Hiina rahvuslilled. Ei ole Hiinas kohta, kus neid ei kasva," rääkis Jaakson ja märkis, et algul kasvatati neid üldse ravimtaimena. Ka keskaegses Euroopas kasvatati kloostriaedades varajast pojengi ravi eesmärgil. "Siis alles hakati vaatama, et tegelikult nad on päris ilusad. Eestis olid mõisad, siis mõisnikud tõid põnevaid taimi ja sealt hakkasid nad vaikselt imbuma taludesse," rääkis Jaakson.
Nädalavahetusel toimub Tallinna Botaanikaaias pojenginäitus, kuid õnnetul kombel on pojengid tänavu juba varakult ära õitsenud. "Meie peame panema talvel kuupäevad paika ja lähtutakse sellest, mis tavaliselt on. Sellel aastal on aga kõik teisiti: kuum mai tõi õitsemise paar nädalat ette poole. Ma arvan, et nädalavahetusel on hea, kui me paari-kolme-nelja õit näeme," nentis Jaakson.
Kuid lisaks kuumusele on botaanikaaias pojenge rusunud ka tormised ilmad. 29 mail käis Jaaksoni sõnul üle botaanikaaia rahetorm, mis pojengidel umbes pooled nupud nagu vikatiga maha raius. "Mis kõik vähegi õrnem oli, need ka pihta said. Peenemad ja tugevamad taimed suutsid sellele vastu pidada," rääkis Jaakson.
Pojengi taimeperekond on üks vanemaid maailmas. "Kui ta miljoneid aastaid siin maakeral on hakkama saanud ja jääaja üle elanud, siis usun, et see üks rahetorm neid maa pealt ära ei kaota," kinnitas Jaakson.
Siiski selgub alles järgmine aasta, kuidas pojengid räsimisest taastuvad ja kuidas järgmisel kevadel õisi kasvatavad. "Iga taimeosa aitab järgmise aasta pungade moodustamisele kaasa, näiteks rahetorm ei võtnud pojengidelt ära ainult õienuppe, vaid lehed olid rebenenud, tükid väljas, augud sees, varred, mis muidu on rohelised, ilusad, sirged pulgad, siis nüüd nad näevad välja nagu kärntõbi oleks küljes," kirjeldas Jaakson.
Järgmise aasta uuenemispungad hakkavad pojengil moodustuma juba juulikuus. "Maa all on juured, porganditaolised, tugevad, ja siis üleval pool, kus hakkavad varred, on risoom, puitunud osa, mille küljest tulevad välja varred ja järgmise aasta uuenemispungad, millest kõik õievarred tulevad."
Kuigi pojengi üldiselt koduaias ise kastma ei pea, siis suure põuaga võiks Jaaksoni sõnul seda ikka teha. "Üldiselt pojeng saab ise hakkama, ta on väga vastupidav. Kui läheb põuaks, siis võib teda kasta aeg-ajalt, mitte lehtede-varte peale, vaid just tema ümbert ja siis panna ka juba sügisväetist."
Väetist on Jaaksoni sõnul pojengidele hea panna pärast nende õitsemist. "Üldiselt tahab pojeng süüa päris palju, kevadel võib panna kanagraanuleid, päris sõnnikut, kevadväetist, teha ümber selle puhmiku. Tal ongi kasvu algus just kevadel, mil ta tahab ka korralikumat lämmastikurikast väetist," rääkis Jaakson ning lisas, et puutuhk on pojengidele äärmiselt hea.
Potis ostetud pojengi võib Jaaksoni sõnul maha istutada igal ajal. Tuttava käest saadud istiku maha istutamise aeg on aga augusti lõpus või septembris, mitte mingil juhul kevadel. "Augusti lõpus, septembris välja kaevates on ka näha need uuenemispungad, on ilusti risoomi peal näha ja siis on õige aeg istutada."
Pojengile sobib päikseline, poolvarjuline koht. "Kõige rohkem meeldib liikuva varjuga koht, kus ei ole kogu aeg päike, aga seal on päike. Talle ei meeldi ka selline koht, mis jääb väga puude alla," sõnas Jaakson. Küll on võimalik aias erinevatesse kohtadesse pojenge istutades pikendada oma aia pojengide õitseperioodi.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Huvitaja", intervjueeris Krista Taim