Hedvig Hanson: elus õpib läbi komistuste
Laulja Hedvig Hanson, kes viib peagi armastatud Eesti lood mõisadesse, ütles, et õpetajana ei taha ta kunagi ette näidata, mis on õige või vale, sest läbi millegi valesti tegemise võib leida midagi hoopis sügavamat.
Hetkel gapäevaselt Viljandis toimetav Hansonile on kõige lähedasem 1960. ja 1970. aastate muusika. "Ja arusaadavam kui tänapäeva levimuusika. Kontsertidel ka rõhutan, et mõelge – mõelge, nii muusikaline ja jazz'i-hõnguga muusika oli toona levimuusika. See on ilus mõelda ja mina tahaksin seda edasi kanda ja anda," sõnas Hanson Klassikaraadio kultuurisaates "Delta".
Hansoni üks selle aja lemmikuid on Kustas Kikerpuu, kes on lauljale oluline inimene, kuigi kohtunud nad omavahel pole. "Aga energeetilises plaanis oleme nüüdseks juba päris palju. Läbi muusika, see elab edasi. Tema helikeel ja meelelaad on mulle lähedased," ütles Hanson, kes laulis enda esimese Kustas Kikerpuu salvestuse sisse juba 25-aastaselt.
Hansoni jaoks on muusikas kõige olulisem harmooniline plaan. "Mind harmooniad väga liigutavad. Kui ma ka ise kirjutan, siis harmooniapõhise mõtlemisega. Siis tuleb rütm, stilistika ja järjest tähtsamaks on saanud ka tekst. Tekst võib mind inspireerida. Ma pole aastaid leidnud motivatsiooni ise laule kirjutada. Mõtlen, et mul on neid juba niigi palju, saan neid vanugi kasutada," naeris laulja.
"Aga aeg-ajalt inspireerib mind ikkagi kellegi tekst. Nii juhtus ka viimati. Mu viimane lugu on kuu aega vana või nii ja leidsin Tõnu Õnnepalu teksti. Teadsin seda varem, aga siis see tekst hakkas laulma. Kui tekst hakkab laulma, siis mul pole muud, kui see kirja panna," sõnas Hanson.
Kui möödunud suvel hoidis Hanson esinemistest veidi eemale, siis tänavu suvel asub ta siiski tuurile. Elutempot hakkas laulja aeglustama juba siis, kui tal sündisid lapsed. "Sain aru, et tahan harmooniliselt elada, ei taha rabeleda, tahan neile palju endast anda. Siis see loomuldasa nõnda ka kujunes, et mu muusika jäi järjest vaiksemaks ja liikusin järjest sissepoole. Ma ei ela ju ka Tallinnas, mis annab omakorda omamoodi elurütmi ja tegelikult ka muusikarütmi," selgitas ta.
Hanson annab siin-seal ka laulutunde või muid muusikalisi koolitusi. Ennast peab ta pigem suunanäitajaks. "Ma kindlasti ei taha õpetaja või juhendaja kõiki vastuseid kätte anda. Tahaksin hoopis last või täiskasvanut õpetada küsimusi esitama ja oma häält üles leidma. Mingit meetodit ma järgida ei taha. Ise ma olen iseõppija olnud ja usun sellesse väga," tõdes Hanson.
"Ma ei tahaks kunagi näidata ette, kuidas on õige laulda. Mind on huvitanud inimese individuaalne eneseotsing," lisas ta.
Hanson sõnas, et mingit "õiget" või "valet" tegelikult olemas ei olegi. "Ka läbi nii-öelda vale me tihtipeale leiame midagi palju sügavamat kui sellest tundest, et me teeme kõike õigesti. Teame isegi elust, et kui meil on edukas periood, siis on tore küll, aga õpime tihtipeale nendest komistamistest. Nii et komistagem julgesti," naeris Hanson.
Vokaaltehniliselt oli Hansoni oluline õpetaja tema teismeea iidol Whitney Houston. "Ta oli mulle suur eeskuju, aga samal ajal ka oma emalt. Aastakümnete möödudes tajun üha enam seda, et kuigi mu ema ei õpetanud mulle ühtegi nooti, vaid õpetas pigem energeetilises plaanis. See muusika, mida ta kuulas ja milleni ta ise jõudis. Ma ütleksin, et järgin tema eeskuju tahes-tahtmata," ütles laulja, kes peab oma ema Novella Hansonit, kes õppis kõrva järgi, muusikuks jumala tahtest.
Ema eeskujul soovis Hanson ka ise end klaveril saata ja nüüd on ta selle julguse leidnud. "Elu on toonud selle vajaduse. Alustasin tasapisi 22-aastaselt, kui hakkasin oma laule kirjutama. Siis oli klaver lihtsalt abivahend. Arvasin, et selleni ma ei jõua kunagi, et hakkaksin ise end saatma, aga see vajadus tekkis ja nüüd ma naudin seda tõsiselt," tõdes laulja.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Delta", intervjueeris Anne Aavik