Loomakäitumise ekspert: kutsikajooga võib olla koerale traumeeriv kogu eluks
Viimastel nädalatel on Eesti sotsiaalmeedias tähelepanu püüdnud kutsikajooga trend, mida saab nüüd ka Eestis harrastada. Loomakäitumise eksperdi Lea Tummelehe sõnul võib seesugune harrastus koertele olla aga traumeeriv kogu eluks.
Eraldi võetuna ei ole kutsikad ja jooga Tummelehe sõnul midagi "Me kõik peaksime rohkem võimlema ja kõik rohkem inimesest erinevat liiki loomadega sõbralikult suhtlema. Sellest ei olekski midagi, kui tuleks kokku sõpruskond, kelle koerad on omavahel tuttavad ja tehakse joogat või koerakasvataja teeb oma kasvatatud pesakonna kokkutuleku ja inimesed teevad joogat. Igal kutsikal on oma toetav isik kaasas ja minnakse pärast laiali."
Probleem on Tummelehe sõnul aga selles, et kutsikaid kasutatakse kommertsiaalselt ära ja nende heaolu jääb tagaplaanile.
Koerte kõige tundlikum eluperiood on tema sõnul neljast nädalast kaheteist nädalani. "Tollel ajal on nad väga tundlikud kõigele uuele, kõik sündmused, millega nad kokku puutuvad, vormivad nende edasist elu. Kui need sündmused on hirmutavad ja negatiivsed, siis väga suure tõenäosusega kasvab kutsikast kartlik koer. Seetõttu me peame garanteerima, et see tundlik ehk sotsialiseerumisperiood oleks väga mõistlikult planeeritud ja läbiviidud selliselt, et kutsikas saaks ainult positiivseid kogemusi."
Kutsikajooga kõige suurem probleem seisneski Tummelehe sõnul selles, et kasvataja tõi väga noored kutsikad esimest korda kodust välja. Arvestada tuleb eksperdi sõnul, et transport on kutsikatele suur stressor ja lisaks koormatakse nad üle võõra keskkonna, võõraste inimeste ja tihtipeale ka ebasobivalt intensiivse suhtlemisega.
On ilmnenud, et kutsikatel ei lasta jooga tõttu piisavalt ka magada ning neile ei anta ka juua, et ennetada nende pissimist. "See kuulub looma väärkohtlemise alla, kui me ei arvesta teise olendi vajadustega. Nagu igas liigis väiksed beebid, vajavad ka nemad tihedamini süüa, tihedamini jääkproduktide väljutamist ja loomulikult on uneaeg koeral kui liigil niikuinii pikem kui inimesel ööpäevas, väikestel kutsikatel seda enam," märkis Tummeleht.
"See on kurb teema, et asju peab keelustama, et nad ei juhtuks. Ideaalses maailmas inimesed võiksid saadud info põhjal ise teha häid otsuseid. Kahjuks see nii ei toimu," nentis loomaekspert. "Kui ei ole turgu, siis see suretabki majandustegevuse välja," lisas ta.
Märke, et kutsikad end mugavalt ei tunne, on mitmeid. "Kutsikate juures on hästi iseloomulik näiteks, et nad kipuvad rohkem näksama ja hambaid kasutama, kui nad on üleväsinud. Siis on loomulikult väikseid märke, kui nad ise lähevad eemale, limpsivad huuli, haigutavad, kõrvad on imelikult tahapoole suunatud. Vahel nad tulevad meid lakkuma, mis võib ka olla meeldiva sotsiaalse suhtluse märgiks, aga olenevalt kontekstist võib see tähendada, et mulle hakkab aitama," rääkis Tummeleht.
Pikemaajalisemat mõju näebki koera peal Tummelehe sõnul alles puberteedi- ja hiljem täiskasvanueas. "Tihtipeale me ei oska hinnata seda traumat, mida üks natuke ettevaatlikum või kartlikum kutsikas võib ülestimuleerimisest saada. Sotsialiseerumine kui selline peaks olema planeeritud tasahaaval, seda konkreetset kutsikat silmas pidades ja pigem nii, et me kasvatame kontakti ja suhet koera eest hoolitseva inimese ja koera vahel. Ja alles siis, kui on turvaline seljatagune, saame me kutsika viia sellistesse keskkondadesse."
"Ma saan aru inimestest, kellel on vajadus endast erinevat liiki loomadega suhelda, aga see suhtlemine võiks toimuda mõlema osapoole kokkuleppel ja teadmistepõhiselt. Me ei peaks suhtlema teisest liigist loomadega ainult enda meelelahutuse pärast, vaid seal võiks alati olla mingi õpetlik moment juures. Näiteks me õpime teise liigi kohta midagi uut, õpime tema vajaduste ja bioloogia kohta või saame seda liiki kuidagi toetada ja aidata, sest paraku meie inimkeskses maailmas need teised liigid saavad tihtipeale kannatada," nentis Tummeleht.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kirke Ert ja Taavi Libe