Ornitoloog: kassikakkude arvukus on poole sajandiga kümme korda vähenenud
Ornitoloog Renno Nellis rääkis "Terevisioonis", et kassikakkude arvukus Eestis on poole sajandiga vähenenud umbes kümme korda. Tema sõnul kaitstakse liigi päästmiseks nende elupaiku, püütakse parandada nende pesitsustulemusi, tegeletakse märgalade taastamisega ning oluline on kontrolli alla saada Läänemere reostuskoormus.
"Kassikakul, kes on üks Eesti ja Euroopa suuremaid kakulisi, ei lähe hästi. Kassikakk on ligi meetri kõrgune hästi atraktiivne liik, kelle arvukus on viimase poole sajandiga vähenenud juba umbes kümme korda ja see on väga tõsiselt alarmeeriv," ütles ornitoloog Renno Nellis.
Põhjuseid on erinevaid. "Kassikakul on saagipuudus, tõenäoliselt on Läänemere keskkonnamürkide mõju, eelkõige elavhõbe, pesitsustulemusi mõjutab pesitsusaegne häirimine ja viimastel aastatel on ka selgunud, et poegade suremus on hästi suur. Pärast lennuvõimestumist hukkub poegi päris palju erinevatel põhjustel," loetles Nellis arvukuse vähenemise olulisemaid põhjuseid.
Eestis on kassikakk alles jäänud sisuliselt ainult rannikupiirkondadesse ja ta pesitseb hästi ilusates valgusküllastes männikutes. "Inimestele kõige meeldivamates puhkemetsades, mis meil Põhja-Eestis ja Lääne-Eestis on, näiteks Lahemaa männikus ja Luitemaa looduskaitsealal."
Veel olulisem põhjus liigi arvukuse vähenemisel on toit. Kassikakud käivad rannikul toitumas ja söövad veelinde ja pisinärilisi ning toidubaas määrab nende leviku.
Liigi päästmiseks on välja töötatud kassikaku kaitsetegevuskava. Nellise sõnul imerelva neil kassikaku kaitsmiseks pole, kuna probleeme selle liigiga on liiga palju. "Kuna kassikakul on üle viie suure ohuteguri, mida on keeruline kohe elimineerida, siis me proovime teha palju väikeseid samme."
"Esiteks, kassikakkude elupaikade kaitse. Teiseks, proovime pesitsustulemusi parandada, pannes neile pesitsusaluseid ja tõstes nad varjatud alustega maapinnast natuke kõrgemale. Kolmandaks, tegelema peab ka märgalade taastamisega, mis parandab selle liigi toidubaasi. Neljandaks, Läänemere reostuskoormuse peab saama kontrolli alla. See viimane on neist kõige keerulisem," selgitas Nellis, mida kassikakkude kaitseks ette võetakse.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Liisu Lass