Maalide kopeerijad: koopia on sageli usinamalt maalitud kui originaal
"Päevatee" saates rääkis hobimaalija Alar Teras, et maalide kopeerijad ei tee võltsinguid, vaid koopiaid ja seepärast paneb ta igasse pilti natuke ka ennast. Rühmituse "Kunstikoobas" looja Malle-Reet Heidelbergi sõnul on erakordselt põnev välja mõelda, kuidas kunstnik oma pildi on maalinud ja püüda seda siis võimalikult hästi järgi teha.
"Erakordselt põnev on lahti mõtestada kunstniku loomeprotsessi, mõelda välja, kuidas see töö on tehtud ja üritada seda siis võimalikult hästi järgi teha. Mõnikord teevad kopeerijad isegi paremini kui kunstnik ise, sest teevad täpsemini ja veel ilusamini. Koopiad tuntaksegi selle järgi ära, et need on usinamalt tehtud kui originaalid," ütles rühmituse "Kunstikoobas" looja, kunstnik-restauraator Malle-Reet Heidelberg, kes õppis restaureerimist Peterburis.
Heidelbergi sõnul on "Kunstikoopa" projekt kestnud üle 15 aasta. "Läbi aegade on kopeeritud ju selleks, et paremini maalima õppida, õppida vanade kunstnike tehnikaid."
Kõigepealt hakkas Heidelberg seda kursust tegema EKA restaureerimisosakonna tudengitele Kadrioru lossis ja siis tekkis mõte proovida tavaliste inimestega, kes ei ole kunagi maalinud.
"See on hästi meeldiv hobi, mille puhul on võimalus oma igapäevatööst välja lülituda. Koopiate maalimine nõuab väga suurt keskendumist. Lisaks on ranged ohutusnõuded, sest seintel ripuvad maalid maksavad miljoneid," ütles Alar Teras, kellel saab hobi korras maalide kopeerimisest peagi kümme aastat ning kes on teinud 12 koopiat, millest kaheksa on portreed või figuurid ehk aktimaalid. Valminud koopiad on tal kodus seina peal.
Maale valides peab see pilt, mida kopeerima hakatakse, endale meeldima, sest see tuleb kodus seina peal ka välja kannatada tavatseb Heidelberg oma kursuslastele öelda.
"Maastik on teema, mis algajatele kopeerijatele alati sobib. Portree ongi kõige keerulisem. Kui kümme aastat on koopiaid tehtud, siis võib ka portreega rinda pista. Meie eelis on see, et maalime originaali järgi," ütles Heidelberg.
"Me ei tee võltsinguid, vaid ikkagi koopiaid ja koopia maalija paneb sellesse pilti natuke ka ennast, nii enda oskusi kui ka oskamatust, see ei ole originaali täpne foto, vaid maalija enda tõlgendus sellest pildist," lisas Teras.
"Võltsingu tegemine on hoopis suurem kunst," ütles Heidelberg, kes on oma elus näinud väga palju võltsinguid. "Siis peab kohe alguses suured ettevalmistused tegema, vanad aluslõuendid ja vanad värvid peavad kõik olema läbi mõeldud. Näiteks Ivan Aivazovski meremaale ja Andrei Jegorovi talvemaale on palju võltsitud. Kui meil Aivazovski näitus oli, siis loengus mainiti, et Aivazovski originaale on juba muuseumides rohkem, kui ta ise jõudis maalida."
Terase sõnul algab koopia tegemine kursusel alati arutelust, kus me vaatame, mis alusmaterjali peale on maal tehtud, milline selle aluse, vineeri või papi värv on, missuguses järjekorras on asju maalitud ja siis hakkame nende mõtete järgi minema. "Värvi tabamine on paras katse-eksituse meetod, aga see on tehtav," lisas Teras.
Terase sõnul on portreesid tehes hästi põnev olnud see, kui palju värve on inimese näos. "Kui mõnda portreed oleme teinud, siis selleks et inimese näovärv tuleks loomulik, me oleme sinna ikka ladunud alla väga erinevaid toone. Koopia võib valmimise käigus välja näha nagu vägivallaohver, aga kui lõpuks teiste värvidega peale tulla ja peale maalida, siis hakkavad need värvid läbi kumama ja tekib selline loomulik näovärv, mis portree puhul on väga oluline."
Heidelbergi sõnul on koopiate puhul kaks toredat asja, mis muudavad pildi kohe tunduvalt paremaks. "Üks on see, kui võtad originaali kõrvalt ära ja teine, kui paned maalile uhke raami ümber."
Koopiale ei ole aus panna signatuuri. Kõige õigem on kirjutada, et see on selle inimese koopia selle kunstniku maalist. "Igaüks võib proovida kunsti teha, kes jääb pidama ja kes mitte," lisas Heidelberg.
Terase sõnul on igal inimesel saavutusvajadus, et midagi tuleks hästi ja ilusti välja. "Kui ma ei tööta sellisel alal, kus ma iga päev oma kätega midagi valmis teen, teen ametnikutööd, kus protsessid on väga pikad ja kaua aega võtvad, siis koopiate maalimine on tõesti eduelamus, et saingi hakkama, tuligi välja."

Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Päevatee", intervjueeris Piret Kooli