"Tegemist on 24 tunni jooksul toimuva loodusvaatluste kogumise aktsiooniga. Oleme selle sättinud juuni algusesse, kuna me vaatleme kõiki organisme, nii taimi, seeni, linde, putukaid, siis juuni alguses võiks kõiki neid mingil määral näha olla. Söögiseente vaatlemisega on praegu seis kõige kehvem," selgitas loodusvaatluste maratoni eestvedaja, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia harrastusteaduste ekspert Veljo Runnel.

Oluline on ka kindel asukoht vaatluste tegemiseks. "Oleme kutsunud inimesi üle Eesti oma ala registreerima, kus nad siis kas ise vaatlevad või kutsuvad kellegi appi ja need alad on hästi erinevad. See võib olla näiteks enda aed, kus vaatlusi teha. Tartus on üks tore eraaed, kuhu ka kõik teised võivad sisse astuda ja vaatlusi teha. Mõnes mõttes selline kohvikutepäeva analoog, kus kutsutakse oma aeda elustikuga tutvuma," lisas Runnel.

Vaatlusala võib olla ka suurem, näiteks avalik park või looduskaitseala. Alade registreerimine on tänaseks küll juba lõppenud ning uut ala enam kirja panna ei saa, aga kõik huvilised saavad valida endale mõne meelepärase juba registreeritud ala ja minna seda 8. juunil vaatlema.

"Meil on 16 sellist ala, kus on ka aktiivne programm, toimuvad vaatlusretked, meisterdamised ja erinevad loomingulised tegevused," ütles Runnel.

Tänavu on tegemist rekordiga, sest registreeritud on 57 vaatlusala.

"Vaatlemine ei ole piiratud, ei pea ainult ühes kohas istuma ja kõik kirja panema. Võid küll soovi korral ühe ruutmeetri väga põhjalikult läbi uurida, aga võid ka liikuda sellel alal ringi ja üritada leida elusorganisme," ütles zooloogia teadur Villu Soon, kes on loodusmaratonil osalenud nii võistleja kui ka kohtunikuna juba algusaegadest peale.

Kõige lihtsam ja kiirem on vaatlusalal kasutada nutirakendust PlutoF GO, mille abil saab kohapeal sisestada kõik vajalikud andmed leitud liigi kohta ning lisada täiendavalt foto või helisalvestuse.

Vaatluse pikkus on 24 tundi seetõttu, et ööpäeva jooksul vaadeldavad loomad ja putukad, aga ka linnud on erinevad. "Päeval vaatled päevaliblikaid, öösel ööputukaid. Üks tüüpviga vaatluste tegemisel on, et inimesed ei tea, et ämblikud pole putukad," selgitas Soon.

Võib ju arvata, et see on juhuslikku laadi info, mis vaatluste käigus saadakse ja süstemaatiline teadus ei saa seda kasutada, aga Soon toob ühe näite, miks selline massiline vaatlemine on väga oluline.

"Näiteks liikide ohustatuse hindamiseks. Paljude rühmade jaoks, ja putukad on kindlasti üks neist, ei ole meil tihti seireandmestikke, põhjalikke monitooringuid ja nende puhul ongi üliolulised just juhuvaatlused, olgu need siis korjatud teadlaste või harrastajate poolt, sest see on paraku kogu info, mida meil hetkel võtta on," ütles Soon.

"Liikide hinnangu tulemus sõltub otseselt sellest, kui palju meil andmeid on, ja kui neid andmeid on vähe, siis võib juhtuda, et see liik hinnatakse natuke ohustatumasse kategooriasse tänu sellele, et me ei tea, kui palju teda on. See on ettevaatlikkuse printsiip, igaks juhuks paneme ta ohustatumasse kategooriasse. Kuidas see liik ohukategooriast välja saada, siis kõige lihtsam ongi rohkem vaatlusi teha. Looduses selle liigi seisukord sellest ei parane, aga meie teadmine konkreetsest liigist paraneb ja me teame, et selle liigiga meil nii suuri probleem ei olegi," lisas Soon.

Runneli sõnul on loodusvaatluste maratoni käigus avastatud Eestis ka päris uusi liike. "Kui selline mass läheb välja vaatlema ja nad vaatlevad kõiki asju, siis see uute liikide avastamine on pigem oodatav, mitte isegi nii väga üllatav," ütles ta.

Eelmise aasta vaatluste põhjal saab öelda, et putukaid vaadeldi 1700, linde 1000 ja taimi 4200 korda.