Arstikabineti uksest sisse läinud mees on juba iseenesest suur väärtus
Doktorant ja nügimisteooria uurija Heiko Leesment rääkis "Huvitaja" saates, et mehi peletab arsti juurest eemale teenuse vähene kättesaadavus ja pöördumiste emotsionaalsus. Tema sõnul tasuks olla enda lähikonnas positiivne suunamudija, jagades avameelselt oma läbielatud kogemusi.
"Miks mehed arsti juurde ei jõua? Minu kodulinn on Pärnu ja seal on ainult tasulised meestearstid. Kõikidel noortel meestel ei pruugi olla selleks raha. Samuti võtab arst vastu mingitel kindlatel päevadel. Lisaks pole enamik sellise teenuse olemasolust üldse kuulnudki. Teenuse kättesaadavus on üks teema, millega peaks tegelema," ütles Tallinna Ülikooli doktorant, nügimise teooria uurija Heiko Leesment.
Tema sõnul on naisi juba väga pikka aega kasvatatud nii, et naistearsti juures käimine on normaalsus. "Enda kooliajast ei meenu mulle ainsatki tundi, kus oleks mainitud, et poisid peaks meestearsti juures käima," lisas Leesment.
Pöördumise emotsionaalne tähendus on teema, millele samuti tuleks tähelepanu pöörata. "Kui mees on arsti juurde siiski pöördunud, aga arst naeruvääristab tema probleemi. Näiteks läheb mees oma lampjalgadega arsti juurde ja talle öeldakse, et kus sa varem olid, sellega oleks pidanud 20 aastat tagasi tegelema. See, et mees arstikabineti uksest üldse sisse on läinud, peaks olema juba väärtus."
Teine näide päriselust on, et Leesmenti lähedane sai verevähidiagnoosist teada telefoni teel. "Kuna meditsiinisüsteem on lihtsalt nii ülekoormatud, siis perearsti õde tegi talle selle kõne. Inimesed ei taha arsti juurde pöörduda, sest nad jäävad oma diagnoosiga üksi."
Leesment tõi näite veel ühe probleemi kohta. "Lähed EMO-sse, kus ootab palju inimesi. Olin näiteks tunnistajaks olukorrale, kus üks noormees üritas väga delikaatselt öelda, et pöördumise põhjus on seotud peenisega, aga teiselt poolt letti hüütakse talle, et rääkige kõvemini, ma ei kuule. Samas kui saalitäis inimesi on kuulnud poisi iga sõna, alates isikukoodist, mis tal paluti ette lugeda."
Leesmenti arvates on küsimus teenusedisainis. "Süsteem ei ole disainitud nii, et see aitab kõige nõrgemaid. Võib-olla peaks meestearsti juures käimine olema mingi vanuseni tasuta, et see harjutaks mehi arsti juures käima, täpselt nagu hambaarsti juures käimine," ütles Leesment. "See, et ma püsin terve, on muidugi iga inimese enda vastutus."
"Oma lähikonnas tasub olla heas mõttes suunamudija, et kui sa midagi näed või oled kogenud, siis räägi sellest inimestele, mõni teine leiab sellest ehk iva, mis aitab ta raskest kohast ära saada, kuhu ta hetkel on võib olla sattunud. Näiteks mina jagasin oma psühholoogi juures käimise kogemust ja mitmed mu sõbrad läksid ka psühholoogi juurde."
2007. aastal ilmus USA-s raamat nügimisest ("The Nudge", autorid Richard H. Thaler ja Cass R. Sunstein) ja nende kontseptsiooni keskmes oli see, kuidas avalik sektor saaks muuta inimeste elu õnnelikumaks, pikemaks ja tervemaks. Nügimine peaks toimuma nutikate ja lihtsate meetoditega, et suuta muuta inimeste käitumisviise.
"Nügimine on näiteks see, et suitsetamist otseselt ära ei keelata, aga muudetakse oluliselt ebameeldivamaks. See on inimese teadlikkuse tõstmine mingil teemal. Äkki tasuks meeste tervisele suunatud kampaaniaid sihtida hoopis naistele? Mina uurin oma doktoritöös võimu tehnoloogilisest aspektist ja mu uurimisküsimuseks on, kui palju ja millisel määral riigid võiksid nügimist katsetada. Nügimine on piltlikult öeldes kuldsed käerauad," selgitas Leesment.
Kas ja kuidas saaks nügimise abil muuta inimeste käitumist alkoholi liigtarvitamise puhul. "Miks inimesed joovad? Töötasin varem häirekeskuses ja seal nägin, et ööpäevas satub 60–70 protsenti inimesi hätta seetõttu, et nad tarvitavad alkoholi. Alkoholi kasutatakse oma peas toimuva häda leevendamiseks, mille juured võivad ulatuda lapsepõlve. Olen seda meelt, et iga inimene peab ise seisma hea selle eest, et ta oleks hea kaaslane iseendale ja teistele."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Huvitaja", intervjueeris Krista Taim