Kirjandusõpetaja Anu Kell: eksamitööde hindamine on kõrge vastutusega töö
Aasta kirjandusõpetaja Anu Kell, kes lõpetas äsja eesti keele riigieksamite hindamise, sõnas, et lõpukirjandit tuleb hinnata tervikuna ja läbimõeldult, sest kirjutajal sõltub tulemusest palju.
Aprillis tegid umbes 8000 abiturienti emakeele eksameid, mille tulemusi on oodata 18. juuniks. Reedel viis enda läbi loetud eksamid ära tänavu aasta kirjandusõpetajaks nimetatud Anu Kell. Praeguse seisuga on Kella käest ja silme eest käinud läbi 408 kirjandit, kuhu tuleb veel veidi lisa.
Lõpukirjandi maht on 400 sõna. Kell tõdes, et kui mõned õpilased tahaksid kindlasti pikemalt analüüsida, siis on ka neid, kellel on raskusi 250 sõna kokku saamisega. "Olen kahjuks pidanud panema ka 0 punkti, sest reglement näeb, ette kui tekst ei ole 250 sõna pikk, siis ei ole see kirjand," selgitas Kell ning lisas, et tekstianalüüsist ehk eksami teisest osast võib siiski punkte tulla ja see ei tähenda automaatselt, et kool lõpetamata jääb.
Tööd satuvad hindajate kätte täiesti juhuslikult. "Tulevadki pakkide kaupa. Iga pakk tuleb erinevast koolist, erinevast piirkonnast. Kindlasti oleks huvitav teada, aga meile seda informatsiooni ei jagata. See oleks natukene kallutav. Samas on ka pakke, mille päritolu on äratuntav. Kui kõik tekstis toodud näited on Võrust või Räpinast, siis tõenäoliselt on kirjutajad sealt pärit," rääkis Kell "Vikerhommikus".
Tänavuse teemadevaliku kiidab Kell heaks. "Seda on kinnitanud ka minu õpilased. On, millest kirjutada. Ei ole teemad, mis suunaksid kirjutama ainult sotsiaalmeediast või ainult tarbimisest või muudest mitte väga väärtuspõhistest asjadest," rääkis Kell. Valiku kasuks räägib ka asjaolu, et teemad jagunesid kirjutajate vahel enam-vähem võrdselt.
"Eksam peaks võimaldama tugeval õpilasel lähtuda oma teadmistest, lugemusest, teemad ei tohiks suunata ainult pealiskaudsetesse teemadesse," lisas ta. Näiteks said tänavuse abituriendid arutada teemal, kuidas on aja jooksul muutunud looduse tähendus Eesti inimese jaoks.
"Samas ütlen mina alati, et ei ole häid ja halbasid teemasid, vaid on head ja halvad kirjutajad. Väga heast teemast on võimalik kirjutada väga halvasti ja väga heal kirjutajal on siiski võimalik leida see nišš, kuidas kirjutada väga hästi ka kehvemal teemal," tõdes Kell.
Primitiivne lähenemine annab punktid kätte, aga kõige kõrgemat tulemust ei too. "Maksimumpunktid annab see, kui kirjutaja suudab lisada isikupära, huvitavat lähenemist, silmaringi, huvitavaid näited," rääkis ta.
"Kirjandit hindad tervikuna. Analüütilist mõtlemist, kas kirjutaja loob probleemi, kas jõuab lahenduseni, kas argumenteerib, kas toob näiteid, kas seob näiteid oma argumentatsiooniga," selgitas Kell.
Lauale satub ka kirjandeid, mis tuleb mitu korda läbi lugeda ja mõelda. "Inimesel sõltub sellest ju väga palju. Tööde hindamine on päris kõrge vastutusega töö. Umbes lahmida ei saa," tõdes ta.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Vikerhommik", intervjueeris Märt Treier