Kristina Aigro: "Metsiku roosi" fenomen näitab, kus riigi ja rahvana olime
Produtsent Liis Nimiku ja režissööride Kristen Aigro ja Miguel Llanso käe all valmib dokfilm seebiooperist "Metsik roos". Lavastaja sõnul on tuntud seebikas ühe ajastu märk, mis sai õitseda ainult kindlas ajas ja kohas.
1993. aastal jõudis ETV eetrisse Mehhiko seebiseriaal "Metsik roos", mis hoiab tänase päevani Eesti teleajaloo vaatajarekordit – tipphetkel elas Rosa seiklustele kaasa pea 600 000 inimest.
Seriaali peaosas astus üles armastatud näitlejanna Veronica Castro ning eesti keeles vahendas seda lugu telelegend Toomas Lasmanni hääl. Metsiku roosi erakordsest fenomenist Eestis on valmimas täispikk dokumentaalfilm, mis vaatab tagasi seriaali meeletule populaarsusele 1990. aastate üleminekuperioodil, mõtestades selle tagamaid ja mõjusid noorele riigile ning ühiskonnale. Arvestades seriaali rekordilist vaatajaskonda, peitub oluline osa sellest loost just rahva mälestustes, mida hakatakse nüüd filmi tarvis koguma.
Lavastaja Kristen Aigrole oli Eesti vaatajarekord väga suur üllatus. "Kui ma sain aru, et Eesti riik vaatas tol ajal kollektiivselt ühte Mehhiko seebikat uskumatutes numbrites, siis see tundus täpselt see teema mida lähemalt uurida, puurida ja taaskülastada," avas Aigro teemavaliku tagamaid.
Aigro hinnangul ei ole täna enam selliseid numbreid saavutada võimalik. "Huvitav on ka see, et seriaal oli eetris igal argipäeva õhtul ja minimaalne vaatajate arv oli 450 000," lisas Aigro.
""Metsik roos" on huvitav, sest ta on ühe kindla ajastu näitaja. Ta võis olla nii populaarne ainult ühes kindlas ajas ja kohas. Täna "Metsik roos" eetrisse lastes seda sama fenomeni ei tule. Ta ütleb midagi selle kohta, kus me riigi ja inimestena selles ajajärgus olime," leidis Aigro, kes ise sündis samal aastal, kui seriaal eetrisse läks.
"Ma olin tõenäoliselt teleka ees, kui see käis, sest kõik ju vaatasid, aga ma ise seda ei mäleta. Küll aga on mul hästi soojad isiklikud mälestused lapsepõlvest, kui vanaemaga koos seebikaid vaatasime. See läks isegi nii kaugele, et lasteaias ja koolis jaotasime omavahel rollid ära ning mängisime seebikaid järgi," rääkis Aigro.
Lavastaja lisas, et täna on "Metsikut roosi" väga põnev vaadata. "Lihtne ja lõbus loojutustamine, Rosa natuke napakad seiklused, seda on lihtsalt rõõm taaskülastada," selgitas ta.
"Kõige rohkem räägib valmiv dokfilm inimestest selle ajastu keskel. Minu jaoks on põnev inimeste reaktsioon, mida "Metsik roos" ütleb ja kuidas illustreerib meie lootuste ja unistuste kohta sellel n-ö üleminekuperioodil," rääkis Aigro.
Tegijad kutsuvad inimesi jagama huvitavaid seiku "Metsiku roosi" vaatamisest koos pere, sõprade või töökaaslastega. Oodatud on kõik seriaaliga seonduvad mälestused ja lood, foto- ning videomaterjal. Täiendavalt otsitakse ka isiklikest kogudest salvestusi seriaalist eestikeelse dublaažiga, näiteks VHS kassettidel.
"Tänaseks on tulnud umbes 80 lugu. Täitsa korralik arv," tõdes ta.
"Kõigil on mingi mälestus. Kas väga-väga meeldis või täpselt ei saanud aru, miks see teistele meeldis, aga see äratundmishetk seriaali muusika ja peategelasega on kõigil olemas," leidis Aigro.
"Tore on ka see, et meile on täiesti teada, kuidas just "Metsik roos" Eestisse jõudis. Seriaali omapära on ka see, et see on ainus Mehhiko seriaal, mis on olnud ETV eetris. Hiljem võtsid teised kanalid üle. Sel ajal oli ETV hankeosakonnas Anne Kirsipuu, kes läks põhimõtteliselt esimest korda elus teleturule seriaali ostma ja valima," jutustas Aigro.
"Ega ta täpselt ei teadnud, mida osta. Vaene aeg oli ka, raha palju ei olnud. Valik ei olnud kuigi lai ja Anne jaoks, kes on hariduselt filmikriitik, oli päris raske teleturu valikuga leppida. Aga siis ta pidi "Metsiku roosiga" koju tulema, erilist entusiasmi polnud ja keegi ei osanud oodata, et rahvas selle nii soojalt vastu võtab," lisas ta.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "R2 Päev", interjvueeris Tarmo Lehari