Lucy Worsley meelitab lapsi ajaloo juurde 500-aastase pissipotiga
Ajaloolane, kirjanik ja saatejuht Lucy Worsley rääkis "Ringvaatele", et tema huvi ajaloo vastu sai alguse huvitavaid ajalooraamatuid lugedes ning enda kirjutatud raamatutega soovib ta ajalugu teha huvitavaks neile, kellele see ei meeldi. Worsley meelitab lapsi ajaloo vastu huvi tundma ka 500 aastat vana pissipotiga.
"Pärast seda, kui olin lapsena lugenud läbi ja nautinud hulka romaane, siis alles täiskasvanueas sain aru, et Agatha Christie on minu meelest põnevam kui paljud tema tegelased," ütles ajaloolane, kirjanik ja saatejuht Lucy Worsley, kes on Agatha Christie'st raamatu kirjutanud.
"Vanemaks saades oli Agatha Christie ise veidi miss Marple'i moodi. Tviidkostüümis, kübaraga, lokid sätitud ja pärlid kaelas. Noorena oli ta väga seiklusjanuline, talle meeldis merel surfamine, autoga kihutada, rulluisutamine ja arheoloogia. Tema meelest oli arheoloogia veidi nagu detektiivitöö."
Probleem oli selles, et 20. sajandi alguses oldi arvamusel, et temasugused rikkast perest naised ei peaks tööd tegema. "Nende töö oli abielluda, saada suur pere, hoida majapidamist korras, mitte aga teha palgatööd. Nii ta töötaski mõnes mõttes salaja, kasutades magamistoa marmorist kraanikaussi kirjutuslauana."
Worsley huvi ajaloo vastu algas ajalooromaane lugedes. "Ma lugesin noorena Jean Plaidy romaane ja mulle väga meeldis."
Nüüd kirjutab ta ise noortele lugejatele. "Kui olin juba 40, mõtlesin, et mul oleks aeg teha sama järgmise põlvkonna jaoks ja kirjutasingi rea raamatuid, eriti 11– 14-aastastele tüdrukutele, sest mina leidsin sellistest raamatutest armastuse ajaloo vastu. Tahaksin teha ajaloo huvitavaks neile, kellele ajalugu ei meeldi."
Worsleyl on kontor Hampton Courti palees Londonis, kus elas Henry VIII. "See on võimas 16. sajandi hoone, mille pööningul on arheoloogialadu. Kui lapsed palees käivad, soovitan neil ka pööningul käia. Näitan neile ühte pruuni potti ja nad näitavad, kui igav neil on, aga siis ütlen neile, et see oli pissipott, põhimõtteliselt nagu kemps."
"Viissada aastat tagasi läks see pott katki, visati aeda ja vedeles aias viissada aastat. Kuni selle avastas meie arheoloog Hampton Courti palees töötades. See kaevati välja, saadeti uurimiseks laborisse ja kui tulid analüüside tulemused, selgus, et meie 500 aastat vanas pissipotis on tolle aja pissijäljed. See on midagi väga erilist ja pärast seda on lapsed õhinas!"
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Ringvaade", intervjueeris Heleri All