Hooldekodu tiimijuht: erivajadusega inimesi rõõmustab ühiskondlik kaasatus
Pärnumaal asuva Niidumetsa kodu tiimijuht Kairi Lume märkis, et kui vanasti saadeti erivajadusega inimesed piltlikult metsa, siis täna elame ühiskonnas, kus tolereeritakse kõiki inimesi.
Viimased 20 aastat on peagi 60-aastaseks saaval Rihol olnud tõsised lühimäluprobleemid, mis tekkisid pärast tõsist liiklusõnnetust. Päris ise ta hakkama ei saa, mistõttu on ta kolmandiku elust erinevates hooldeasutustes viibinud. Enne õnnetust oli Riho tõsine töömees. "Ma olin üksikettevõtja, mul oli korralik teenistus," meenutas ta "Ringvaates".
Saatuslikus liiklusõnnetuses murdus mehe kaelaluu. "Ma olin peaaegu suremas," tõdes Riho. Pärast haiglas kosumist saadeti mees Sõmera hooldekodusse, mis oli toona Baltimaade suurim omataoline. Endistes vene sõjaväe kasarmuhoonetes elas koos sadu inimesi. Kuna hoolealuseid oli nii palju, ei jätkunud personalil aega neis iseseisvust kasvatada. See aitas süveneda õpitud abitusel. "Ma käisin 15 aastat sööklas saatja abil," tõi Riho näite.
2021. aastal suleti Sõmera hooldekodu ja Riho viidi Jõgevamaale Võisikule. "Seal oli väga ebamugav olla – keegi ei hoolinud sinust," vaatas Riho Võisiku hooldekodu ajale tagasi. Veel enne seda kui Võisiku suleti, jõudis Riho Pärnusse Niidumetsa koju, kus elavad vaimupuude või psüühikahäirega inimesed. Niidumetsa kodus elab neli kuueliikmelist peret. Igal inimesel on oma tuba ja koosolemiseks avar ühisruum.
Kadri Talva-Ots, hoolekandeteenuste kommunikatsioonijuht selgitas, et Niidumetsas peetakse oluliseks, et sealsed elanikud saaksid võimalikult tavapärast elu elada. "Nad saavad tegeleda oma hobidega, käia väljas, käia vastavalt võimetele tööl, õppida, teha kõige tavalisemaid asju, omada kasvõi lemmiklooma, kui soov on. See on hästi suur pluss – sul on õigused, aga ka kohustused," sõnas ta.
Muude toimetuste kõrvalt teevad Niidumetsa kodu elanikud teevad endale ise süüa. Riho sõnul pole kokkamine kurnav, vaid hoopis tore. "Vähemalt on mingi tegevus," rõõmustas ta. "Selle vastu ei ole kellelgi midagi."
Niidumetsa kodu tiimijuht Kairi Lume selgitas, et Niidumetsa elanikke aitavad tegevusjuhendajad. "Nemad on selleks, et inimesi juhendada ja suunata. Nad lükkavad neid tegema igapäevaelu otsuseid ja olema iseseisvad," märkis ta. "Täna elame ühiskonnas, kus tolereerime ja aktsepteerime kõiki. Vanasti me saatsime nad ära metsa sisse, neid ei olnud olemas. Täna nad on ja nad on väga rõõmsad, kui neid vastu võetakse."
Pärast õnnetust kadus Riho ümbert tema perekond. Tänaseks on mees oma tütardega taas suhtlema hakanud. "Ma tundsin temast väga puudust ja see kadunud osake on nüüd tagasi," tõdes Riho tütar Rele. "Nüüd võib öelda, et ta on see sama isa, kes ta kunagi oli."
Lühikese ajaga on Rihost saanud mees, kes on oma elu eest vastutuse võtnud. "Ta on ise väga uhke selle üle," rõõmustas Lume.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "RIngvaade"