Eesti Rahvakultuuri Keskuse andmetel kõneleb Kodavere murrakut, mis kuulub idamurrete hulka, igapäevaselt mõnikümmend inimest, reeglina vanemast põlvkonnast. Nende jaoks on kõdavere kiil olnud esimene keel. Oskajaid, kes murrakut igapäevaselt ei kasuta, on siiski rohkem.

Laulupeo eesmärk on vadja keele mõjutustega kodavere keele kasutamist elavdada ning teadvustada laiemalt selle piirkondliku keelekuju olemasolu. Laulupeol tuleb lavale 250 lauljat, kellest kaks kolmandikku on lapsed ja noored. 

Laulupeo repertuaaris on Kodavere kandi regilaulud, üldtuntud rahvalikud laulud ja levilaulud, mille on kodavere keelde ümber pannud murraku hea tundja Eevi Treial koos laulupeo projektijuhi Reet Kruubiga. Nii lauldakse peol näiteks Curly Strings'i poolt tuntuks lauldud laulu "Kaugen külän" ja Metsatöllu versioonis taasavastatud Valter Ojakääru "Õma laalu ei leiä mia üles".

Esmaettekandes kõlab laulupeol segakooride esituses helilooja Alo Ritsingu Kodavere rahvalaulu ainetel loodud koorilaul "Süü, mede kirju karja!", mis on Ritsingu kingitus Kodavere laulupeole. 

"Oleme endale seatud olulise eesmärgi juba täitnud: laulmine aitab kodavere keelt õppida nii kohalikel kui kaugema kandi inimestel. On suur rõõm näha, kuidas kodavere keel sammhaaval lastele arusaadavamaks muutub. Jääb loota, et pidu annab põhjuse oma esivanemate keelt rohkem kasutama hakata," rääkis laulupeo üks korraldaja ja Kodavere Pärimuskeskuse eestvedaja Ergo-Hart Västrik.