Tegelikult on iga purskav vulkaan võimeline ise äikest "tootma" ning see on tuhapilvedes isegi üpris levinud. Vulkaanipurske käigus paiskab vulkaan õhku erinevaid gaase, laavat, kive ja tuhka. Tuhaosakesed tekitavad kokku põrgates staatilist elektrit, mille tulemusel võivad tekkida äikesenooled.

Üksteise vastu hõõrduvate tuhaosakeste aatomite elektronide kogus võib suureneda või väheneda, mis tekitab tuhapilves positiivse või negatiivse laenguga piirkondi. Kui aatomid üritavad oma neutraalset laengut säilitada, "hüppavad" üleliigsed elektronid negatiivse laenguga alast positiivse laenguga alasse. Protsessi käigus taastub ajutiselt tuhapilves tasakaal ning tekib äike.

Sarnane protsess toimub ka äikesetormi ajal, aga tuha asemel toimetavad vee- ja jääosakesed.

Fuego vulkaan asub umbes 50 kilomeetri kaugusel Guatemala pealinnast Guetamala Cityst. Vulkaan on 3768 meetrit kõrge ning on Kesk-Ameerika üks aktiivsemaid vulkaane. Sel sajandil on vulkaan pursanud vähemalt 11 korral. 2018. aasta juunis toimunud purse nõudis ka vähemalt 156 inimese elu.

Incredible Lightning strike on top of Guatemala Volcano ⚡ pic.twitter.com/HGOcRwz8B8

— Nature is Amazing ☘️ (@AMAZlNGNATURE) May 6, 2024

View this post on Instagram

A post shared by johan wolterink (@johanwolterink)