Aednik: kasta tuleks maapinda taime ümber
Räpina aianduskooli õpetaja Merike Aomets rääkis "Terevisioonis", et isegi pärast paduvihma võiks üle kontrollida, kas maa on ka sügavuti niiskust saanud. Kasta tuleks õrna veejoana, mitmeid kordi piserdades, et vesi imbuks tasakesi maapinna sisse. Aometsa sõnul peab taimi kastes kannatlik olema.
"Kui paduvihma sajab, siis võiks pärast sadu ikka näpuga järgi kontrollida, kas maapind on ka sügavuti vihma saanud või on maa ainult pealt õrnalt märg. Paduvihmade puhul voolab vesi kallakute pealt ära ja taimedeni ei pruugigi jõuda," ütles Räpina Aianduskooli õpetaja Merike Aomets. "Kui ainult pealmine kiht on märg, jäävad taime juured kuivaks."
Aometsa sõnul on reegel, et ühe ruutmeetri peale pannakse kümme liitrit vett, aga ülekastmine pole ka taimede jaoks hea, kõike tuleks teha ikka mõistlikkuse piirides. "Kõiki taimi kasta pole ka vaja, püsililled, kui nad kasvavad mõõduka niiskusega mullas ehk õiges kasvukeskkonnas peaksid saama praegusel ajal ise hakkama. Kui taimed on vales keskkonnas ja ei saa ise hakkama, siis tuleb kasta."
Kindlasti on vaja kasta sel aastal istutatud noori taimi, need vajavad regulaarset kastmist, et nad ära ei kuivaks, sest juurdumiseks on vaja niiskust.
Kui spetsiaalset kastmissüsteemi ei ole, tuleks taimi kasta õrna veejoana, piserdades mitmeid kordi, et vesi tasakesi imbuks maapinna sisse. "Kiiresti ei saa midagi, taimi kastes peab kannatlik olema.
Kasta tuleks hommikupoolikul, et taim saaks värskena päevale vastu minna või siis õhtupoolikul, kuue-seitsme paiku. Pigem kasta maapinda taime ümber, kui taime ennast," õpetas Aomets.
"Jälgige taimi ja pange iga taim õigesse kasvukohta kasvama, see aitab aiapidajal oma aega kokku hoida."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Juhan Kilumets