"Juhan Peegel ei olnud inimene, kes oleks tahtnud oma elusuuruses kuju, aga kuidagi tekkis siin Saaremaal selline ilus mõte, tollasel Tornimäe Põhikooli juhatajal Raili Nõgul ja siis oli loomulik, et meie, kes me oleme Juhani õpilased, kaastöötajad, kaasteelised või lihtsalt sõbrad, lõime selles ettevõtmises kaasa ja nüüd on see kuju valmis," ütles Juhan Peegli õpilane, ajakirjandusloolane Krista Aru.

"Skulptor Aivar Simson on Juhan Peegli pronkskuju näkku ja kätesse pannud muheda vimka ja selles kujus on nii Peegli mõtlikkus kui inimlikkus sees, on tunnetus sellest maailmast, et elu muutub, aga alati on selles elus ka midagi jäävat, kui me oskame seda näha ja seda ka hoida. Nii et Juhani ponkskujus on olemas nii elu ja inimese muutumine sees, kui ka Peegli enda sügav inimlikkus," selgitas Aru.

Ta meenutas, et Juhan Peegel kunagi otseselt ei õpetanud midagi, vaid rääkis elust. "Mäletan, et raskel ja süngel nõukogude ajal ühel jõululaupäeva õhtul, kui meil pidi loeng olema, hakkasime virisema ja tahtsime ära minna, aga siis rääkis ta meile piiblist. Ta suutis meile alati näidata, et pole vaja õpetada, vaja on eelkõige kuulata teist inimest ja siis rääkida, mõelda, püüda mõista. Seda kõike peab tegema ka ajakirjanik. Tuleb austada inimest, kellest sa kirjutad. Ajakirjanik peab suutma mõista, aru saada ja lugupidavalt kirjutada ka siis, kui peab kriitiline olema. Inimese väärikuse säilitamine igas olukorras oli üks Juhani olulisemaid tõdesid."

Aru sõnul ei pahandanud Peegel kunagi kellegagi, vaid ütles alati, et ajad muutuvad. "Aga tänast ajakirjandust vaadates oleks ta kurb, et me nii kiiresti kaotame vastastikuse lugupidamise ja ei püügi selle poole, sellega ta kindlasti rahul ei oleks."

Ajakirjandus loob ja hoiab meie kultuuri, aga see ei ole mingi asi iseendas. "Ajakirjandus on ikkagi ühiskonda hoidev, edasiviiv ja loov institutsioon ja teisalt on iga saade või ajalehenumber ka kunstilooming, mille me kipume ära unustama. Seda meil ikkagi õnneks veel on. Peegel õpetas meile vastutust iga öeldud sõna eest, et me lobiseksime vähem ja vastutaksime rohkem oma sõnade eest," lisas ta.

Aru arvates on kõige rohkem kahju sellest, et korralikku retsensiooni on vähe. "Peame rõõmustama, et meil on Sirp, Teater. Muusika. Kino ja auväärne Looming, ega meil olukord väga hull ei ole."

Kõige rohkem on Arul meeles Juhan Peegli mõte, mis ta ütles aasta enne oma lahkumist, et kunagi ei tohi kahetseda seda, mis sul on olnud, kahetsema pead seda, mis sa tegemata oled jätnud.