Ajaloolane: mustpeasid peeti natuke ülbikuteks
Kuna rahandusminister Mart Võrklaev pole Mustpeade majas kunagi käinud, siis on võib-olla veel inimesi, kes pole hoonesse kordagi sattunud. Selle tarbeks otsustas Marko Reikop koos "Ringvaatega" majja sisse piiluda ja uurida, mida kõike seal näeb.
Mustpeade maja asub Tallinna vanalinnas Pikal tänaval ning on eriline enda Tallinnas ainukesena säilinud renessanss-fassaadi poolest. Majja sisse viiv roheline nikerdustega uks on seejuures aga Tallinna kõige enam fotografeeritud uks.
Mustpeade vennaskonna kaitsepühak on Mauritius, kes oli 3. sajandil elanud Põhja-Aafrikast pärit Rooma leegionär. Pühakuks kuulutas kirik ta hiljem põhjusel, et ta keeldus kristlasi tapmast ja nende nimel märtrisurma suri.
"Niisuguseid vennaskondi moodustati hiliskeskajal ja varauusajal üksjagu. See ei olnud vaimulik vennaskond, kus inimesed oleks andnud mungatõotuse, vaid pigem noorte kaupmeeste klubi või seisuslik organisatsioon," selgitas arhitektuuriajaloolane Oliver Orro.
Lisaks mustpeadele endile käis majas ka palju külalisi. "Ta ei olnud ainult selline suletud noorte kuttide klubi, vaid siin käis kohal ka linna eliiti, vanemaid kaupmehi. Vahel oli ka üritusi, kuhu kutsuti daame, siin tantsiti, puhuti omavahel juttu, peeti suuri pidusid. See oli alati üks linna esinduslikumaid hooneid," rääkis Orro.
Ajaloolase sõnul peeti üldiselt mustpeadest väga lugu. "Kuigi eks neid peeti natuke ülbikuteks ka, aga Mustpeasid austati tänu sellele, et neil olid ka sõjalised kohustused linna ees ja jõukate noorte ärimeestena tegid nad ka suuri annetusi Tallinna teistele kirikutele, kuid eriti just Dominiiklaste kloostrile."
Mustpeade maja sisekujunduse on 1980. aastatel loonud Aet Maasik, mida peetakse tänapäeval muinsuskaitseliselt väärtuslikuks interjööriks. Maja tähtsaimaks ruumiks on erilise kaarja laotusega Valge saal, mida kasutatakse kontserdisaalina. Ruum restaureeriti 2006. aastal, mil saalis võõrustati vastuvõtul kuninganna Elizabeth II. Kuninganna jaoks korda tehtud privaatset ja glamuurset ovaalsaali kasutatakse nüüd tehnikalaona.
Teine oluline saal on Olavi gildi saal, kus samuti kontserte korraldatakse. Ruum on ehitatud umbes 15. sajandil ning on üks paremini tollest ajast säilinud ilmalikke ruume. "Olavi gildi kuulusid tihti just ehitusega, aga ka transpordiga seotud alad. Nende hulgas võis olla ka palju Eesti, Soome ja Skandinaavia päritolu inimesi, mistõttu on ka Skandinaavia pühakuks kuulutatud kuningas Püha Olav valitud nende kaitsepühakuks," sõnas Orro ja lisas, et seetõttu võis tol ajal lisaks saksa keelele kuulda Olavi gildi saalis ka eesti ja soome keelt. Püha Olav oli keskaegses Tallinnas üldse väga oluline pühak, mistõttu on meil ka Oleviste kirik.
Hetkel on Mustpeade maja käimas suuremad remonditööd: välja vahetatakse kütte-, elektri-, ja ventilatsioonisüsteem, kanalisatsioon jms. Lisaks paigaldatakse muinsuskaitse loal majja esimest korda ligipääsetavuse huvides ka lift.
Kui Mustpead enne teist maailmasõda Eestist lahkusid, siis Nõukogude ajal võeti maja kasutusele kultuuripaleena. Esialgu Jaan Tombi nimelise kultuuripaleena, kuid hiljem, peale praeguse Salme kultuurikeskuse ehitamist nimetati Mustpeade maja ümber Jaan Kreuksi nimeliseks kultuuripaleeks. 70ndatel toimusid majas diskod ja bändikontserdid.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Ringvaade"