Mare Kõiva: 1. mail vabaneme kõigest vanast ja kurjast
Folklorist ja Eesti Teaduste Akadeemia liige Mare Kõiva rääkis "Vikerhommikus" 1. mai ja volbripäeva kommetest nii Eestis kui välismaal.
"Tänaseks me oleme jõudnud väga tähtsa päevani. Tähtsas selle mõttes, et need tudengikorporatsioonide esindajad, kes on öö otsa korporatsioonides pidutsenud, lähevad Tartus laeva peale ja sõidavad mööda Emajõge, tuulutavad end õllekastide ja muu hea ja paremaga," rääkis Kõiva.
Volbrit ja kevadpüha tähistatakse paljudes riikides üle maailma. "1. mai on eriti Euroopas, kuid ka väljaspool tuntud kui töörahvapüha. Sellel on pikk ajalugu, võib-olla kõik sellest ajaloost meile väga ei meeldi. Selle taga on väga pingsad võitlused 19. sajandi keskel, kui üle Euroopa ja maailma kogunesid kokku esindajad ja arutasid, missuguses olukorras on need, kes peavad töötama vabrikutes, põldudel ja kes teevad oma kätega suure rikkuse neile, kes on vabrikuomanikud või kel elu läinud paremini. Eesmärgiks oli veidi kohendada seda ebaõiglust ja ebavõrdsust, mis inimeste vahel oli," sõnas Kõiva.
Lisaks tõi akadeemik välja, et ühtpidi oli tegu ka naiste vabadusliikumise algusega, mil naised nõudsid endale õigust haridusele jne. "Muidugi nõudsid seda ka mehed. Naiste olukord oli lihtsalt nii palju keerukam, neile oli lubatud nii palju vähem ameteid jne. Nende jaoks oli see liikumine, mis päädis töörahvapüha ehk 1. mai tähistamisega hästi oluline."
1. mail on Kõiva sõnul tehtud tihti erinevaid aiatöid, puhastatud ja põletatud see kõigest vanast. Seejuures on alati leitud hetk ka tähistamiseks. "Kui sa puhastad oma aia okstest ja kõigest vanast, siis maipüha on väga sobiv aeg selle kõige põletamiseks. Kaude võib öelda, et eesmärk on sama, mis volbripäeval: vabaneme kõigest vanast, kurjast, kõigest, mida meil vaja pole."
Kõiva arvab, et küllap tegid 1. mail ka vanad eestlased midagi, kuid tollal oli folkloristi sõnul peamine tähelepanu ikkagi jüripäeval. "Jüripäev oli see, mil kõigest tuli vabaneda, koristada ja oli väga palju olulist maagiat mängus. Eesti vanale kalendrile on väga tüüpiline see, et üks tähtpäev libiseb edasi. Kui ilmad on näiteks ikkagi nigelad, siis sul on võimalus tähistada seda sama natuke hiljem," rääkis Kõiva.
Kui vaadata Euroopa tausta, siis on Kõiva sõnul ühine kõikidel see (kui jätta nõiad kõrvale), et volbripäeval tuli eemale hirmutada kõik nakkushaigused. "Katk, igasugused rõuged, läkaköha – kõik tuli minema saata ja selleks käis väike lõkketegemine ja tembutamine väga asja juurde," sõnas ta.
Mõnedes Euroopa riikides viiakse Kõiva sõnul läbi endiselt teatavat rituaalset nõiapõletust. Läbi linna marsitakse nt pättustega hakkama saanud poliitikute või muude elualade esindajate piltide ja plakatitega, mis siis lõkkes ära põletatakse. Kõiva tõi välja, et näiteks Inglismaal paisati paar aastat tagasi Donald Trump lõkkesse.
Kõivale enda meeldivad kõige rohkem sakslaste volbrikombed, mis sobivad tema sõnul ka eestlastele kõige paremini. "Volbriööl kogunevad nõiad Harzi mäestiku kõige kõrgemale mäele Brockenile. Eestis on läänesaartel selline komme, et meie nõiad lähevad Sinimägedele või lihtsalt tuulavad taeva all ringi ja sellest tekivad suurepärased virmalised."
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Vikerhommik", intervjueeris Margit Kilumets